Sirvi Justiitskolledž (1996-2012) pealkirja järgi
47.-66. nimetus 162-st
-
Kinnipeetavate lühi- ja pikaajalised kokkusaamised
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Uurimisobjektiks on kõik eesti vanglad. Lõputöö eesmärgiks oli tuua välja õigusaktide ja praktika erinevusi ning otsida nende põhjuseid ja pakkuda võimalikke lahendusi. Töö koostamisel on kasutatud õigusaktide analüüsi, ... -
Kinnipeetavate lühiajalised väljasõidud Ämari vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töö teoreetilises osas antakse ülevaade kaalutlusõiguse kasutamise piiridest ja õiguspärasest kaalutlemisest kasutades riigikohtu lahendeid ja õigusteoreetilist kirjandust. Lõputöö uurimisobjektiks on Ämari vangla. Lõputöö ... -
Kinnipeetavate motivatsioon hariduse omandamisel Tallinna Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Töö eesmärgiks on uurida (vangla)keskkonna mõju õppimisele, kuidas mõjutab õppimise eest saadav rahaline tasu kinnipeetavate motivatsiooni ja mis viisil motiveerida kinnipeetavaid õppima. Uurimismeetodina on kasutatud ... -
Kinnipeetavate motiveerimine hõivamise eesmärgil (Tallinna Vangla näitel)
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Käesoleva töö uurimisobjektiks on tallinna vangla nelja vangistussektsiooni kinnipeetavad. Valimit kirjeldatakse kinnipeetava vanuse, rahvuse, kuriteoliigi, karistusaja pikkuse ja vanglakaristuste arvu järgi. Käesoleva ... -
Kinnipeetavate motiveerimine Viljandi vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Töö eesmärgiks on välja selgitada kinnipeetavate motiveeritus õiguskuulekale käitumisele Viljandi Vanglas. Viljandi Vanglas kannavad karistust noored kinnipeetavad. Noore kinnipeetava mõiste sätestab vangistusseadus. Noor ... -
Kinnipeetavate retsidiivsusriski hindamine Tartu Vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Lõputöö läbivad teemad on Tartu Vanglas riskihindamiste koostamisel osalevate osakondade rollid, inspektor-kontaktisiku poolt riskihindamise tulemuste analüüsimisest tulenevad probleemid individuaalse täitmiskava ja tingimisi ... -
Kinnipeetavate sektsioneerimine Viru vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Lõputöö eesmärgiks on tutvustada kinnipeetavate sektsioneerimist Viru Vangla näitel ja selle korraldamist Eesti vanglasüsteemis. Lõputöö lugejate sihtgrupiks on eeskätt kõik vanglaametnikud ning ka tulevased vanglateenistujad, ... -
Kinnipeetavate suhtlemine meediaga
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö eesmärgiks on luua selgust kinnipeetavate ja meedia vahelise suhtluse keerukuses, vaadelda sellega kaasnevaid eetilisi konflikte ja erinevaid probleeme, mis võivad tekkida sellise kommunikatsiooni käigus. Lõputöö ... -
Kinnipeetavate teadlikkus HIV-st Tartu Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Töö eesmärgiks on välja selgitada, kuivõrd palju Tartu Vangla kinnipeetavad teavad HIV-st ja saada kinnitust, kas Tartu Vanglas on HIV probleem. Lõputöö uurimismeetod on kvantitatiivne ja kasutati empiirilise andmete ... -
Kinnipeetavate tingimisi vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Tallinna vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Antud lõputöö autor püstitas eesmärgiks välja selgitada elektroonilise valve olemus ning võrrelda seda analoogseid meetodeid kasutavate riikide kogemustega; tuvastada tema positiivsed ja negatiivsed küljed; paralleelide ... -
Kinnipeetavate toitlustamine
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Põhiosa käsitleb tasakaalustatud toidu printsiipe, erivajadustega kinnipeetavate toidunorme, sööklate vaatlus analüüsi, kinnipeetavate toitlustamise õigusliku regulatsiooni ning sööklatoidu rahulolu uuringu tulemusi ... -
Kinnipeetavate töö ja sellega seonduvad probleemid
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö eesmärgiks on kaardistada kinnipeetavate tööhõivega seonduvaid (töö)sisulisi, õiguslikke ja töökorralduslikke probleeme. Uurimuse objektiks on kinnipeetavate tööhõivega seotud õigusaktid ning asjaomane dokumentatsioon. ... -
Kinnipeetavate tööle rakendamine kui taasühiskonnastamise üks protsessidest
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö eesmärgiks on uurida kas kinnipeetavate tööle rakendamine aitab taasühiskonnastada. Lõputöö teoreetiline osa hõlmab endas kriminoloogiat ja ennetusmeetmeid, tööolemust ja selle reguleeritavust vanglas ning on ... -
Kinnipeetavate töömotivatsioon Murru Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Töö autor seadis lõputööle hüpoteesi: kinnipeetavate töömotivatsioon erineb motivatsioonist vabaduses. Uurimustöö eesmärgiks oli saada vastus küsimusele, millised on kinnipeetavate töömotivatsiooni mõjutavad olulisemad ... -
Kinnipeetavate vanglaväline suhtlemine ja sellest tulenevad probleemid
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö ülesandeks on kirjeldada ja analüüsida kinnipeetavate vanglavälise suhtlemise toimimist kinnipeetavate sotsiaalselt soovitavate/mittesoovitavate kontaktide kontekstis ning teha ettepanekuid täiustamaks vanglavälise ... -
Kinnipeetavate vanglavälise suhtlemise korraldus vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Käesolev lõputöö kuulub vanglatöö ja vangistusõiguse valdkonda ja selles on kasutatud järgmiseid märksõnu: Kinnipeetav, vangistuse täideviimine, vanglaväline suhtlemine, kinnipeetavate kirjavahetus, kinnipeetavate ... -
Kinnipeetavate viktimisatsioon
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Töös püstitas autor kaks hüpoteesi: 1) kinnipeetavad on sattunud vanglas kuriteoohvriteks, millest vangla juhtkonda ei teavitatud – leidis tõestust; 2) kinnipeetavad sattusid esmakordselt kuriteoohvriks varajases eas ... -
Kinnipeetavate vormiriietus
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töö eesmärgiks oli välja selgitada kinnipeetavate vormiriietuse vajalikkus ja sobivus, tuginedes vanglaametnike arvamustele ning uurida, kas praegu Tartu Vanglas kasutusel olev kinnipeetavate vormiriietus on praktiline ... -
Kohaliku omavalitsuse ja riigi toetavad teenused vanglast vabanenud kinnipeetavatele
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöös seletatakse lahti riigi kohustused sotsiaaltoetuste ja –teenuste tagamisel, sest ennekõike on riigil kohustus sotsiaalteenuseid sätestava seadusandluse tagamine. Samuti kaetakse riigieelarvest hoolekande juhtimise ... -
Kolme osakonna spetsialistide koostöö ja infovahetus Tallinna vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö on läbi viidud tallinna vanglas ja uuritavateks objektideks olid eelnevalt nimetatud spetsialistid. Eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas ja mil viisil suhtlevad omavahel erinevate osakondade ametnikud, millisel ...