Sirvi Justiitskolledž (1996-2012) pealkirja järgi
112.-131. nimetus 162-st
-
Sotsiaalprogrammide rakendamine Murru vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Juba vanadel aegadel on inimesed üksteist aidanud ja nüüd on see aitamine jõudnud ka vanglatesse. Sotsiaaltöö on läbi aegade muutunud ainult paremaks ja efektiivsemaks. Uurimistulemustest selgus, et programmid on kinnipeetavate ... -
Sotsiaalsete riskitegurite seos kuritegevusega
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Autor keskendub oma töös sotsiaalsetele riskiteguritele, tuues välja suuremad sotsiaalsed riskid ning analüüsib nende seost kurjategijate ja kuritegudega. Lõputöö hüpoteesiks on, et kuritegelikule teele läinud isikute ... -
Sotsiaaltöötaja olulisus kinnipeetavate resotsialiseerimisel vanglaametnike hinnangul: Viljandi vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Kinnipidamisasutuse eesmärk ei ole üksi kurjategijaiks tunnistatud isikute isoleerimine ühiskonnast. Süüdimõistetu karistamise mõte seisneb tema eemalehoidmises võimalustest saata toime uus kuritegu ning suunamises ... -
Sõltuvusrehabilitatsioon (Viru Vangla täiskasvanute Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna uuring)
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Käesoleva töö teoreetilises osas teeb autor ülevaate uimastipoliitikas toimuvast, Euroopa Liidu narkostrateegiatest, rehabilitatsioonist. Lõputöö empiirilise uuringu eesmärgiks on välja selgitada Viru vangla uimastivaba ... -
Stigmatiseerimise mõju kriminaalhooldusalustele ja sellega kaasnevad tööhõiveprobleemid
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö eesmärk on ankeetküsitluse ja intervjuu põhjal selgitada välja stigmatiseerimise taset kriminaalhooldusaluste seas ja saada teada, kas kriminaalne minevik kuidagi raskendab neile töö saamist. Lõputöö teoreetiline ... -
Suitsudaalse käitumise riskitegurid Eesti kinnipidamisasutustes (eestlaste, venelaste ja muulaste seas)
(Sisekaitseakadeemia, 2010)Töö põhieesmärk on võrrelda suitsidaalse käitumise riskitegureid eestlaste, venelaste ja muulaste seas, keskendudes esmajoones eestlaste ja venelaste võrdlemisele. Töö koosneb kahest peatükist, millest üks on teoreetiline ... -
Tallinna Vangla teenistujate distsiplinaarpraktika 2006/2007
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Töös püüab autor välja tuua, mis on distsiplinaarsüütegu ning selle olemus samuti on ülevaade ka distsiplinaarvastutusest. Samuti leiab kajastamist ka vanglaametnike poolt toime pandud rikkumised ning millised on olnud ... -
Tartu ja Viru vangla meie vanglasüsteemi arengu kontekstis
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, mida toob eeldatavalt kaasa viru vangla valmimine ja millega peaks arvestama viru vanglasse tööle asuvad järelevalveametnikud. Autor otsib vastust küsimusele, kas viru vanglaga on ... -
Tartu Vangla saatmisosakond ja saatmisega seotud probleemide lahendamine
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Töö eesmärk on uurida ja anda ülevaade saatmisosakonnast, selle töökorraldusest ning saatmisega seotud probleemidest. Töö sisaldab ametnikega läbi viidud ankeetküsitluse vastuste analüüsi. Lõputöö hüpoteesiks on väide, ... -
Tartu vangla spetsialiseerumine kui võimalik perspektiivne lahendus kinnipidamisasutuse uimastiprobleemide efektiivsel käsitlemisel
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö eesmärgiks on uurida spetsialiseerumise eelset olukorda eesti vanglasüsteemis uimastisõltuvusele keskenduva tartu vangla näitel ja valmisolekut seatud eesmärgid ellu viia. Valdavalt välismaiste autorite seisukohtadele ... -
Tartu vangla valvetehnika töö, tehnika hooldus ning esinevate häirete põhjused
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade Tartu Vanglas kasutusel olevast valvetehnikast ja jõuda jälile esinevatele suurele häirete arvu põhjustele. Samuti on eesmärgiks leida vastus hüpoteesile, kas Tartu Vangla valvetehnika ... -
Tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise uue korra rakendamine Murru vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö teema valiku määras selle aktuaalsus, mis tuleneb 2007. aasta alguses uue tingimisi enne tähtaega vabastamise redaktsiooni jõustumisest Eesti vanglasüsteemis. Lõputöö üldeesmärgiks on analüüsida 2007. aasta algul ... -
Tingimisi enne tähtaegne vabastamine, kui üks vangistusest vabastamise võimalus Pärnu Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Töö eesmärk: anda ülevaade kinnipeetavate tingimisi enne tähtaegsest vabastamisest pärnu vanglas ja välja selgitada, kas kinnipeetavate tingimisi enne tähtaegne vabastamine on olnud kvalitatiivne või kvantitatiivne . ... -
Tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsus Harku Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Käesoleva töö eesmärk on saada ülevaade tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsusest. Uurimuse ülesandeks on välja selgitada, kas isikut on otstarbekas varem vabastada või oleks kasulikum teda võimalikult kaua vanglas ... -
Töörahulolu uuring Tartu Vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on uurida ja hinnata Tartu Vangla töötajate rahulolu oma töötingimustega, tööalaste suhetega, juhtimisega, oma arenguvõimalustega Tartu Vanglas ning töötada välja ettepanekud selles uuringus ilmnenud ... -
Tulemusüksuste põhise struktuuri rakendamise võimalikkusest Tallinna ja Murru vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Uurimisobjektiks on struktuurimuudatused ja sellest tulenev juhtimisulatuse muutus vanglas. Muudatuste jälgimise perioodiks on võetud aastad 1999-2006. Juhtimisulatust vaadeldakse eelkõige keskastmejuhtide lõikes. Lõputöö ... -
Uimastipreventsiooni projekt Tartu vanglas (Joovastivaba osakond)
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on uurida tartu vangla joovastivaba osakonna funktsioneerimise aluseid ning anda hinnang aasta jooksul toimunule projektis osalejate endi silme läbi. Töös uuritakse tegureid, mille teadvustamine on autori ... -
Uimastirehabilitatsioon ja kinnipeetavate nägemus selle vajalikkusest ja võimalikest vormidest vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärk oli selgitada kinnipeetavate nägemust Uimastirehabilitatsiooni vajalikkusest ja võimalikest vormidest vanglas ja pakkuda välja ettepanekuid, kuidas muuta Harku uimastivaba osakonna tööd efektiivsemaks. ... -
Uurimispõhimõtte kasutamine kinni peetavate isikute distsiplinaarmenetluses Tartu Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärk on selgitada välja, kas kinnipeetavate distsiplinaarmenetluste käigus täidab Tartu Vangla, kui haldusorgan, temale haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) sätestatud kohustust (tõendite kogumise näol), ... -
Ühiskondlike tegurite mõju retsidiivsusele
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, kas perekonna toetuse puudumine, tutvumisringkond, Kohaliku Omavalitsuse vähene toetus või tööandjate suhtumine omavad määravat tähtsust vabanenu retsidiivsuse arengule ning välja ...