Tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsus Harku Vangla näitel

Abstract

Käesoleva töö eesmärk on saada ülevaade tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsusest. Uurimuse ülesandeks on välja selgitada, kas isikut on otstarbekas varem vabastada või oleks kasulikum teda võimalikult kaua vanglas hoida. Uurimuse teostasin ajavahemikus 12.02.2008-26.02.2008, mille viisin läbi Harku Vanglas ankeetküsitlusena. Ankeetküsimustik on välja töötatud iseseisvalt, koostöös uurimustöö juhendajaga. Uurimuse sihtgrupi moodustasid vähemalt teistkordselt vanglas viibivad isikud(38 küsitletut). Uurimustulemuste analüüsist selgus, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasulikkust on üheselt väga raske määratleda, sest sellega on seotud mitmed tegurid-isiksuslikud ja organisatsioonist sõltuvad. Selgus, et tingimisi ennetähtaega vabanenute seast on uue kuriteona sooritatud vargust kõige rohkem ja karistusaja ärakandnud on uue kuriteona toime pannud narkokuritegusid. Sellest saab ka järeldada, et isikut, kes on vanglasse sattunud narkokuriteo eest, ei ole otstarbekas tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna ta sooritab uue kuriteona jälle narkokuriteo. Püstitatud hüpotees, et tingimisi ennetähtaega vabastamine on kasulik kinnipeetavate seisukohast leidis kinnitust, kuna vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastatud isikud kontrollivad oma käitumist ja sooritavad kergemaid kuritegusid(varastamine 46,2%, tapmine7,7%, narkokuritegu 23,1%). Isikud, kes vabastati karistusaja lõppemisega sooritasid uusi ja raskemaid kuritegusid(tapmine 20%, narkokuritegu 48%, vargus 24% ja röövimine 8%).