Sotsiaalsete riskitegurite seos kuritegevusega
Kokkuvõte
Autor keskendub oma töös sotsiaalsetele riskiteguritele, tuues välja suuremad sotsiaalsed
riskid ning analüüsib nende seost kurjategijate ja kuritegudega. Lõputöö hüpoteesiks on, et
kuritegelikule teele läinud isikute elus esineb sotsiaalseid riskitegureid rohkem kui
õiguskuulekate inimeste omas.
Töös on kasutatud uurimismeetodina ankeetküsitlust. Küsitlus viidi läbi 60 vabalt valitud
Tallinna Vangla kinnipeetava ja 30 kriminaalkorras karistamata isiku hulgas 2007.a aprillis.
Saadud ankeete analüüsiti ning tehti järeldused.
Uurimuse tulemusel selgus, et olles analüüsinud sotsiaalseid riskitegureid ja püüdnud neid
välja selgitada empiirilisel meetodil, võib välja tuua ühe põhijäreldustest: sotsiaalsed
riskitegurid on olemas ning nad mõjutavad seda, kas isik hakkab kuritegusid toime panema
või mitte. Põhilisteks riskiteguriteks on seejuures perekond ja kõik sellega seonduv,
majanduslik olukord ning haridus.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1.Antisotsiaalse ja hälbiva käitumise riski- ja kaitseategurid ; 1.2.Antisotsiaalse ja hälbiva käitumise riskitegurid ; 1.1.1.Individuaalsed riskitegurid ; 1.1.2.Perekondlikud riskitegurid ; 1.1.3.Kooliga seotud riskitegurid ; 1.1.4.Ühiskondlikud riskitegurid ; 1.2.Retsidiivsus ; 1.3.Tegurid, mis vähendavad riskitegurite mõju ; 2.Uurimus ; 2.1.Metodoloogia ; 2.2.Küsimuste vastused ; 2.3.Juhtumi analüüs ; 2.4.Analüüs ; Kokkuvõte