Sirvi Justiitskolledž (1996-2012) pealkirja järgi
140.-159. nimetus 162-st
-
Vangistuse kolm faasi
(Sisekaitseakadeemia, 2008)uurimisobjektist on eestikeelt kõnelevad meessoost kinnipeetavad, kes kandsid karistust 2008. aasta märtsis Tallinna Vangla vangistusosakonna sektsioonides. Uuringu ülesandeks on välja selgitada kinnipeetavate suhtumist ... -
Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise muudatused karistuspoliitikas ja elektroonilise valve kohaldamine
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö eesmärgiks on analüüsida karistuspoliitika muudatusi ning uurida, kas elektrooniline valve on edukalt käivitunud. Empiirilises osas püüab autor leida vastust kui paljud kinnipeetavad kasutavad võimalust vabaneda ... -
Vangistusest tingimisi ennetähtaenge vabastamine vangide vähendamise meetmena
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärgiks on selgitada vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise suurendamise võimalusi Eestis, otsides vastust küsimusele, kuivõrd on võimalik olemasoleva seadusliku regulatsiooni raames suurendada ... -
Vangla administratsiooni diskretsioon ja määratlemata õigusmõiste kinnipeetavale vaba aja veetmiseks vajaliku eseme lubamisel
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Töö autor seadis lõputööle 2 hüpoteesi: 1) kinnipidamisasutuse administratsiooni diskretsioon kinnipeetavale vaba aja veetmiseks vajaliku eseme lubamisel on eripärane ja kordumatu, seetõttu järelevalvet teostavad haldusorganid ... -
Vangla kodukord
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade vangla kodukordadest ja välja tuua õiguslikud ja praktilised probleemid seoses kodukordadega. Töö aktuaalsus väljendub selles, et töö kirjutamise ajal on Justiitsministeeriumis kavandamisel ... -
Vangla turvasüsteemide hooldusteenuse sisse ostmine (hooldusfirmalt) versus vanglasüsteemi enda hooldusmeeskond
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Käesolev lõputöö eesmärk oli sada tead kumb on majanduslikult otstarbekam, kas enda hooldusfirma või väljast sisse ostetav hooldusfirma. Uurimuse ülesanded: 1. Uurida millised turvasüsteemid on tartu vanglas. 2. Välja ... -
Vanglaametnik – Füüsilise vägivalla ohver
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö eesmärk on selgitada välja asjaolud, mis viivad vanglas füüsilise vägivalla puhkemiseni; kas amenikkond on piisavalt koolitatud, et seda ära hoida, ennetada ja vajadusel ka situatsioonis pädevalt käituda; kas ... -
Vanglaametnike füüsiline vorm Tartu vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Töö eesmärkideks on analüüsida kehaliste katsete tulemusi ja põhjuseid, miks katsed just sellise pingutusastmega sooritati. Teiseks eesmärgiks on anad ülevaade tervislikest eluviisidest ning anda soovitusi, kuidas ... -
Vanglaametnike hoiakud Eesti Vabariigi karistuspoliitika suhtes
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Lõputöö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada, millised on vanglaametnike hoiakud Eesti Vabariigi karistuspoliitika suhtes. Lisaeesmärgina püüab autor leida vastust küsimusele, kas erialase hariduse omandamine mõjutab ... -
Vanglaametnike keeleoskus- aktuaalsed probleemid ja võimalikud lahendused
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töö eesmärgiks on analüüsida tallinna, tartu ja murru vangla vanglaametnike keeleoskust ja selle võimalikke parandamise võimalusi. Uurimustöö ainestiku moodustavad õigusaktid, seletuskirjad, määrused, intervjuud ning ... -
Vanglaametnike tööstress Eesti kinnipidamisasutuste näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Töö eesmärgiks on anda ülevaade tööstressi kujunemise erinevatest käsitlustest ning täpsemalt käsitleda vanglaametnike tööstressi. Samuti näidata erinevaid tööstressiga toimetulemise viise, mis võimaldaksid vanglaametnikel ... -
Vanglarahutused: olemus ja põhjused
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade vanglarahutuste olemusest ja põhjustest. Töö autor viis läbi ekspertküsitluse Eesti vanglasüsteemis töötavate (töötanute), julgeoleku töötajate ja juhtivametnike seas, kes on rahutustega ... -
Vanglas kujunenud lähisuhted kinni peetavate isikute ja ametnike vahel (Tartu Vangla näitel)
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärk on selgitada välja asjaolud, mis viisid ametnikud selleni, et nad asusid rikkuma seadust ning alustasid suhet kinni peetava isikuga. Uurimismeetodina kasutas autor struktureeritud intervjuud. Uurimuse ... -
Vanglast vabanenute võimalik tööhõive ja probleemid Jõhvi valla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö koosneb neljast peatükist millest esimene peatükk käsitleb sotsiaalset rehabilitatsiooni teine peatükk käsitleb tööhõivealaseid tegevusi aastast 2004-2006. Kolmas peatükk käsitleb uurimustöö asetust ja metoodikat. ... -
Vanglate relvastatud üksuse liikmete füüsiline üldvõimekus ja selle kontrollimise paremustamise võimalustest
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Lõputöö eesmärgiks on pakkuda välja ( tuginevalt relvastatud üksuse funktsioonide iseärasustele, kehalise üldvõimekuse ja selle arendamise spordifüsioloogilistele ning treeningumetoodilistele arusaamadele) lahendusi 1)RÜ ... -
Vanglate sotsiaalprogrammide mõjust kinnipeetavate resotsialiseerimisprotsessis Viru Vangla eluviisitreeningu näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Uurimuse eesmärgiks on anda hinnang vanglas läbiviidavale eluviisitreeningule ja selle tulemuslikkusele, nähtuna programmi läbinute pilgu läbi, samuti saada vastus küsimusele, kas sõltuvushäirest vabanemiseks on olulisem ... -
Väärkohtlemise mõiste käsitlus Euroopa kaasaegses kinnipeetavate inimõiguste kaitse süsteemis
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Käesoleva töö uurmisobjektiks on kinnipeetava väärkohtlemine Euroopa ning Eesti vangistusõiguses. Töö eesmärgiks on põhiliselt välja selgitada, kui kaugele ulatub väärkohtlemise mõiste teoorias ja praktikas ning milline ... -
Vägistamine – lapsepõlvest tulenevad põhjused
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Uurimise objektiks valis töö autor vägistamised ning uurimise aineks – vägistamise põhjused ning riskitegurid lapsepõlvest. Esimene peatükk käsitleb seksuaalsete hälbivuste liigitust, ülevaadet eelsoodumustest vägistamise ... -
Vägivald vanglas Viljandi Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Uurimus viidi läbi avatud küsimuste meetodil. Avatud küsitluse meetodit kasutati, sest eesmärgiks oli koguda informatsiooni erinevate isiksuste arusaamadest vägivallast. Uurimuse tulemusena esineb Viljandi Vanglas vägivalda ... -
Vägivalla subkultuur vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Töös tutvustatakse Eesti kinnipeetavate kriminaalse subkultuuriga seoses olevat süsteemi, mille normid nõuavad jõu ja vägivalla avalikku kasutamist teatud kindlates situatsioonides – vägivalla subkultuuri. Vanglas on ...