Sirvi Justiitskolledž (1996-2012) pealkirja järgi
100.-119. nimetus 162-st
-
Programmi „Paarisuhete hoidmine ja taastamine” väljasõiduseminari hindamine vanglaametnike vaatenurgast
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Käesoleva töö uurimusobjektiks on Tallinna vangla endised ja praegused ametnikud, kes osalesid sotsiaalprogrammis „ Paarisuhete hoidmine ja taastamine”. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on uurida, mida arvavad ja teavad sellest ... -
Psühhopaatia olemus ja avaldumisvormid: isikuvastaste kuritegude sooritajad võrrelduna varavastaste kuritegude sooritajatega
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöös kirjeldatakse düssotsiaalse isiksusehäire olemust ja avaldumisvorme, kus keskendutakse psühhopaatilisele isiksusehäirele. Samuti kirjeldatakse antisotsiaalse ja psühhopaatilise isiksusehäire mõiste kujunemist. ... -
Psüühiliste häirete esinemine vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöös käsitlevaks probleemiks on psüühiliste häirete esinemine vanglas. Autor on korjanud kokku eesti tingimustes olevad infokillud ning otsinud viiteid eri riikides ja erinevates vastavasisulistest uuringutes väljatoodud ... -
Raskete tervisekahjustuste tekitamine vanglateenistujatele kinnipeetavate poolt taasiseseisvunud Eesti Vabariigi vanglates
(Sisekaitseakadeemia, 2010)Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada kinnipeetavate poolt raskete tervisekahjustuste tekitamise juhtumid vanglaametnike suhtes taasiseseisvunud Eesti Vabariigi perioodil. Teiseks lõputöö eesmärgiks on uurida nende raskete ... -
Rehabilitatsiooniprogramm Viha juhtimine mõju kinnipeetavate käitumisele Tartu Vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on uurida Eesti vanglates läbiviidava rehabilitatsiooniprogrammi Viha juhtimine mõju kinnipeetavate käitumisele edaspidise vangistuse jooksul, konkreetsemalt Tartu Vanglas karistust kandvate süüdimõistetute ... -
Rehabilitatsiooniprogrammide kaasamine kinnipeetavate ettevalmistamisel vabanemiseks Pärnu vangla ja Pärnu maakohtu kriminaalosakonna näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Selleks, et kinnipeetava integreerimine ühiskonda oleks efektiivsem, tehakse enne tema reaalset vabanemist mitmeid ettevalmistusi. Vanglates on sellealase töö põhiliseks osaks mitmesugused resotsialiseerimisprogrammid. ... -
Samasooliste seksuaalse ahistamise olemus ja avaldumine vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on avada vanglates esineva kinnipeetavate vahelise seksuaalse ahistamise olemust, samuti uurida, kas seksuaalne ahistamine on probleemne nähtus eesti vanglates ning teha ettepanekuid tuginedes uurimuse ... -
Sarivägistamised: käitumise iseärasused ja toimepanijad
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Uurimuse eesmärk on anda ülevaade sarivägistaja käitumise iseärasustest ja selle toimepanijatest. Uurimus koosneb intervjuudest sarivägistajatega ning nende isiklike toimikute analüüsidest. Nende materjalide ja kinnipeetavate ... -
Selgitamiskohustus – üks peamisi inspektor-kontaktisiku kohustusi haldusmenetluse läbiviimisel vanglas Tartu Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on kindlaks teha: kas, kuidas, mil määral ja mis ulatuses täidavad inspektor-kontaktisikud Tartu Vanglas Haldusmenetluse seadusest tulenevat selgitamis- ja nõustamiskohustust. Välja selgitada, millised ... -
Sooline diskrimineerimine vanglaametnike töös
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Töö eesmärgiks on selgitada kas mõnda vanglatöötajat või kinnipeetavat koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut vanglas; kas vanglates toimub isiku ebasoodsam kohtlemine ... -
Sotsiaalne ebavõrdsus ja kuritegevus (Gini koefintsiendi analüüsi alusel)
(Sisekaitseakadeemia, 2010)Käesoleva lõputöö eesmärk on välja selgitada kas ja kuidas mõjutab sotsiaalne ebavõrdsus, vaadelduna läbi Gini koefitsiendi, kuritegevuse arvulisi näitajaid. Peamiseks ülesandeks Gini koefitsiendi arutamise ja olemuse ... -
Sotsiaalne kontroll ja raskejõustiklaste kuritegelikule teele sattumine
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Töö teoreetiline osa kirjeldab sotsiaalse kontrolli teooriat, mis aitab seletada kuritegelikule teele sattumise põhjuseid. Uurimuses on kasutatud kvalitatiivset meetodit. Autor kogus andmeid dokumentide alalüüsi ja ... -
Sotsiaalprogrammide rakendamine Murru vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Juba vanadel aegadel on inimesed üksteist aidanud ja nüüd on see aitamine jõudnud ka vanglatesse. Sotsiaaltöö on läbi aegade muutunud ainult paremaks ja efektiivsemaks. Uurimistulemustest selgus, et programmid on kinnipeetavate ... -
Sotsiaalsete riskitegurite seos kuritegevusega
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Autor keskendub oma töös sotsiaalsetele riskiteguritele, tuues välja suuremad sotsiaalsed riskid ning analüüsib nende seost kurjategijate ja kuritegudega. Lõputöö hüpoteesiks on, et kuritegelikule teele läinud isikute ... -
Sotsiaaltöötaja olulisus kinnipeetavate resotsialiseerimisel vanglaametnike hinnangul: Viljandi vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Kinnipidamisasutuse eesmärk ei ole üksi kurjategijaiks tunnistatud isikute isoleerimine ühiskonnast. Süüdimõistetu karistamise mõte seisneb tema eemalehoidmises võimalustest saata toime uus kuritegu ning suunamises ... -
Sõltuvusrehabilitatsioon (Viru Vangla täiskasvanute Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna uuring)
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Käesoleva töö teoreetilises osas teeb autor ülevaate uimastipoliitikas toimuvast, Euroopa Liidu narkostrateegiatest, rehabilitatsioonist. Lõputöö empiirilise uuringu eesmärgiks on välja selgitada Viru vangla uimastivaba ... -
Stigmatiseerimise mõju kriminaalhooldusalustele ja sellega kaasnevad tööhõiveprobleemid
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö eesmärk on ankeetküsitluse ja intervjuu põhjal selgitada välja stigmatiseerimise taset kriminaalhooldusaluste seas ja saada teada, kas kriminaalne minevik kuidagi raskendab neile töö saamist. Lõputöö teoreetiline ... -
Suitsudaalse käitumise riskitegurid Eesti kinnipidamisasutustes (eestlaste, venelaste ja muulaste seas)
(Sisekaitseakadeemia, 2010)Töö põhieesmärk on võrrelda suitsidaalse käitumise riskitegureid eestlaste, venelaste ja muulaste seas, keskendudes esmajoones eestlaste ja venelaste võrdlemisele. Töö koosneb kahest peatükist, millest üks on teoreetiline ... -
Tallinna Vangla teenistujate distsiplinaarpraktika 2006/2007
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Töös püüab autor välja tuua, mis on distsiplinaarsüütegu ning selle olemus samuti on ülevaade ka distsiplinaarvastutusest. Samuti leiab kajastamist ka vanglaametnike poolt toime pandud rikkumised ning millised on olnud ... -
Tartu ja Viru vangla meie vanglasüsteemi arengu kontekstis
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, mida toob eeldatavalt kaasa viru vangla valmimine ja millega peaks arvestama viru vanglasse tööle asuvad järelevalveametnikud. Autor otsib vastust küsimusele, kas viru vanglaga on ...