Digiriiul: Viimati lisatud
1021.-1040. nimetus 2590-st
-
Tingimisi enne tähtaegne vabastamine, kui üks vangistusest vabastamise võimalus Pärnu Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Töö eesmärk: anda ülevaade kinnipeetavate tingimisi enne tähtaegsest vabastamisest pärnu vanglas ja välja selgitada, kas kinnipeetavate tingimisi enne tähtaegne vabastamine on olnud kvalitatiivne või kvantitatiivne . ... -
Mõned õigusvastasust välistavad asjaolud kohtulahendite näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Uurimisobjektiks on põhiosas ametnike s.h vanglaametnike sunnimeetmete kasutamine ametliku teenistusliku korralduse täitmisel. Töö eesmärk on selgitada kas vanglaametnikele antavate teenistuslike korralduste hulgas on ... -
Laagertüüpi Ämari Vangla erisused võrreldes kambertüüpi Tartu Vanglaga
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade kinnipeetavate üle järelevalve teostamisest laagertüüpi kinnises vanglas ja kambertüüpi kinnises vanglas. Uurimuses on võrreldud omavahel ämari vanglat ja tartu vanglat, esitatud on ka ... -
Psüühiliste häirete esinemine vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöös käsitlevaks probleemiks on psüühiliste häirete esinemine vanglas. Autor on korjanud kokku eesti tingimustes olevad infokillud ning otsinud viiteid eri riikides ja erinevates vastavasisulistest uuringutes väljatoodud ... -
Kriminaalhooldussüsteemi tõhusus noorte õigusrikkujate retsidiivsuse seisukohalt (Viljandi kriminaalhoolduse näitel)
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärgiks ja ülesanneteks on: ülevaate analüüsimine kriminaalhooldusest, selle efektiivsusest, retsidiivsusriski struktuurist, retsidiivsusriski hindamisest ja arvamuste ning hoiakute uurimine. Teema teoreetilises ... -
Õppimine ja õpetamine vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Eesmärgiks on anda ülevaade eesti vanglates olevatest õppimisvõimalustest ja kinnipeetavate enda arvamus õppimisest. Uurida vanglaharidusega seonduvaid probleeme ja teha ettepanekud vanglahariduse efektiivsemaks muutmiseks ... -
Kinnipeetavate motiveerimine hõivamise eesmärgil (Tallinna Vangla näitel)
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Käesoleva töö uurimisobjektiks on tallinna vangla nelja vangistussektsiooni kinnipeetavad. Valimit kirjeldatakse kinnipeetava vanuse, rahvuse, kuriteoliigi, karistusaja pikkuse ja vanglakaristuste arvu järgi. Käesoleva ... -
Kolme osakonna spetsialistide koostöö ja infovahetus Tallinna vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö on läbi viidud tallinna vanglas ja uuritavateks objektideks olid eelnevalt nimetatud spetsialistid. Eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas ja mil viisil suhtlevad omavahel erinevate osakondade ametnikud, millisel ... -
Halduskohtunike hoiakute ja eelarvamuste mõjust kinnipeetava õiguskaitsele
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Uuritav temaatika on halduskohtunike võimalikud eelarvamused ja hoiakud kinnipeetavate ja nende õiguskaitse osas. Teema on huvitav ja intrigeeriv, kuna kinnipeetavate arv, kes kasutab oma õigust- pöörduda kaebusega ... -
Distsiplinaarkaristused vanglas ja nende vaidlustamine kinnipeetavate poolt
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Töö eesmärgiks on kirjeldada ja analüüsida distsiplinaarkaristusi, nende määramist, mõju kinnipeetavatele, haldusdokumentide vormistamist, enam esinevaid vigu ning haldusakti vaidlustamise korda ning põhjusi ning nii ... -
Vanglas kujunenud lähisuhted kinni peetavate isikute ja ametnike vahel (Tartu Vangla näitel)
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärk on selgitada välja asjaolud, mis viisid ametnikud selleni, et nad asusid rikkuma seadust ning alustasid suhet kinni peetava isikuga. Uurimismeetodina kasutas autor struktureeritud intervjuud. Uurimuse ... -
Lühiajaline väljasõit kui oluline meede kinnipeetava tagasipöördumisel ühiskonda ehk resotsialiseerumisel
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöös on analüüsitud kinnipeetavate lühiajalise väljasõidu vajalikkust, eesmärgipärasust, tulemuslikkust ning sellega seonduvat, kehtestatud normide rakendamise otstarbekust ja proportsionaalsust ning toimimist praktikas. -
Korrektsiooniline sotsiaaltöö
(Sisekaitseakadeemia, 2017)Selles õpikus leiab käsitlemist, kuidas koheldakse vanglasüsteemis kinnipeetavaid nende taasühiskonnastamise eesmärgil, mida ja miks selle eesmärgi saavutamiseks tehakse ning milline roll on vanglateenistujatel, eelkõige ... -
Individuaalse täitmiskava funktsioon kinnipeetavate rehabiliteerimisel
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Töö eesmärgiks on välja selgitada, kas eesti vanglates koostatavate kinnipeetavate individuaalsetel täitmiskavadel on sama eesmärk, mida eeldab teooria või on tegemist formaalsete dokumentidega. Uurimustöö ainestiku ... -
Motivatsiooniuuring vangla inspektorite seas
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Töö eesmärgiks on välja selgitada vangla inspektorite motiveeritus tulemuslikult töötada ja uurida neid tegureid, mis tagavad tööga rahulolu. Lõputöös keskendutakse murru vangla ja tartu vangla inspektorite rahulolu-uuringule ... -
Vangistusest tingimisi ennetähtaenge vabastamine vangide vähendamise meetmena
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärgiks on selgitada vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise suurendamise võimalusi Eestis, otsides vastust küsimusele, kuivõrd on võimalik olemasoleva seadusliku regulatsiooni raames suurendada ... -
Individuaalse täitmiskava rakendamine Ämari vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töö eesmärgiks on anda ülevaade individuaalse täitmiskava koostamise põhimõtetest ja selle praktilisest rakendamisest Ämari vanglas. Teema analüütilises ülevaates on käsitletud individuaalse täitmiskava rakendamise ... -
Põhja Politseiprefektuuri arestimaja ametnike sotsiaalsetest tagatistest kui tööstiimulitest
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada arestimaja ametnike arvamused seadustest tulenevate sotsiaalsete tagatiste kohta ja tuua esile ametnikke enam motiveerivad sotsiaalsed stiimulid. Püstitatud hüpotees: eriseadusega ... -
Pärnu Vangla töötajate töömotivatsiooni ja teenistusega rahulolu uuring
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Vajadus valida diplomitöö teemaks just motivatsiooni ja töörahuloluga seonduv, tuleneb asjaolust, et Pärnu Vangla vangistusosakonna töötajate seas on suhteliselt suur tööjõu voolavus, mis ilmselt saab alguse sellest, et ... -
Mittenarkomaanidest naisnarkomüüjate teest kuritegevuseni
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Eesmärk: selgitada välja need asjaolud ja motiivid, mis viisid varem kriminaalkorras karistamata mittenarkomaanidest naised kuritegelikule teele. Lõputöö meetodiks on dokumentide analüüs, dokumentidena kasutatud harku ...