Sirvi Politsei- ja Piirivalvekolledž (2010-...) autori järgi "Öpik, Raivo, juhendaja"

1.-10. nimetus 10-st

    • Isiku äratundmiseks esitamine 

      Lill, Ahti (Sisekaitseakadeemia, 2012)
      Lõputöö eesmärgiks on analüüsida, kuidas on kriminalistikalise psühholoogia soovitusi arvestades kehtiva seaduse ja kohtupraktika raames on võimalik saavutada isiku äratundmiseks esitamise tulemuse võimalikult suur ...

    • Kõnes ja hääles avalduvate valetamise tunnuste avastamine piirikontrolli käigus 

      Linnard, Priit (Sisekaitseakadeemia, 2013)
      Lõputöö eesmärk on välja selgitada peamised II astme kontrolli saatmise põhjused ning kui suurt rolli mängib selles kõnes ja hääles avalduvate tunnuste esinemine.

    • Kriminalistika eriteadmiste kasutamine lähisuhtevägivalla kuriteo sündmuskoha vaatlusel Ida prefektuuris 

      Rozenštrauch, Katerina (Sisekaitseakadeemia, 2020)
      Lõputöö eesmärk on selgitada välja kuivõrd efektiivselt kogutakse esemelisi tõendeid ja kasutatakse kriminalistika eriteadmisi lähisuhtevägivalla kuriteo sündmuskoha vaatlusel Ida prefektuuris. Empiirilise uuringu tulemusena ...

    • Kriminalistika õpetamine Eestis 

      Kruup, Tarvo (Sisekaitseakadeemia, 2010)
      Seni puudus teadmine, kas Eesti kõrgkoolides on võimalik õppida kriminalistikat sellisel määral, mis rahuldab uurijate ja kriminalistide kriminalistikalised ametivajadused. Lõputöö eesmärgiks ongi selgitada välja, kas ...

    • Kuriteo toimepannud isiku mudel koostamine materiaalsete jälgede põhjal 

      Zaitsev, Valeri (Sisekaitseakadeemia, 2011)
      Töö esimene eesmärk on teadvustada kurjategija modelleerimise meetodi olemasolust, kurjategija mudeli koostamise võimalusetest materiaalsete jälgede põhjal, isikutunnustest mida on võimalik modelleerida. Töö teine eesmärk ...

    • Mäletamise arvestamine isikulise tõendi kogumisel 

      Raudmets, Piret (Sisekaitseakadeemia, 2011)
      Antud lõputöös on käsitletud mäletamisest tulenevaid erinevusi kohtueelselt ning kohtus antud ütluste vahel, mis on sagedasemad mäluvigade põhjused, milline on aja mõju faktiliste andmete mäletamisele ning kuivõrd võib ...

    • Tunnistaja ütlused tõendina kriminaalmenetluses 

      Tagu, Avery (Sisekaitseakadeemia, 2013)
      Lõputöö eesmärk on teha kindlaks, kuidas suhtutakse Eesti õigussüsteemis alates Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) jõustumisest 01.07.2004.a. tunnistaja ütlustesse kui tõenditesse. Samuti on eesmärgiks tuvastada, ...

    • Uurimistoimingu käigus antavate ütluste kajastamine ja talletamine Põhja Prefektuuri näitel 

      Otsing, Martin (Sisekaitseakadeemia, 2011)
      Lõputöös uuriti Põhja prefektuuri näitel, milliseid ütluste erinevaid tõendamisvajadust arvestavaid kajastamise viise ja talletamise mooduseid kasutatakse. Prefektuuri kriminaalbüroo ametnike seas ei ole suurenenud audio- ...

    • Vastastamise taktika, tulemuse hindamine ning kasutamine kriminaalmenetluses 

      Latin, Vladimir (Sisekaitseakadeemia, 2012)
      Töö eesmärk on analüüsida kriminaaltoimikuid ja läbi viia küsitlus, et saada ettekujutus sellest, kui sageli kasutatakse vastastamist Ida Politsei- ja Piirivalveameti Prefektuuris, kelle vahel viiakse sagedamini vastastamine ...

    • Videosalvestis ütluste talletamise moodusena Põhja prefektuuri näitel 

      Paluoja, Erkki (Sisekaitseakadeemia, 2012)
      Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida Põhja prefektuuri näitel aastatel 2010-2011 millistes menetlustoimingutes kasutatakse rohkem ja millistes vähem videosalvestust ja mis on selle eelistuse põhjused. Käesoleva lõputöö ...