Tunnistaja ütlused tõendina kriminaalmenetluses
Kokkuvõte
Lõputöö eesmärk on teha kindlaks, kuidas suhtutakse Eesti õigussüsteemis alates Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) jõustumisest 01.07.2004.a. tunnistaja ütlustesse kui tõenditesse. Samuti on eesmärgiks tuvastada, millises ulatuses saab kohtus kasutada tunnistaja poolt eeluurimise ajal antud ütlusi ning kuidas käsitletakse tunnistaja ütlusi kohtus tõendina 01.07.2004.a. ja 01.09.2011.a. jõustunud KrMS-i valguses. Autori arvates ei tohiks tõendite ja nende hindamise puhul unustada kriminaalmenetluse ja selle kaudu teostatava tõendamise tegelikke eesmärke, milledest olulisim on Eesti õigussüsteemis tegelikult ka käesoleval ajal tõe tuvastamise eesmärk. Kehtestatud nõuded peaksid seega toetama, mitte aga takistama kriminaalmenetluses tõe tuvastamist.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1. Tunnistaja ütluste olemus ja ütluste tõendina fikseerimine. ; 1.1. Tunnistaja ütluste kui tõendi olemus. ; 1.2. Tunnistaja ütluste fikseerimisel esitatavad üldised nõuded. ; 2. Tunnistaja ütluste tõendina kasutamisele esitatud nõuded Eesti kriminaalmenetluses 01.07.2004-01.09.2011. ; 2.1. Tunnistaja kohtueelsete ütluste kasutamine tõendina. ; 2.2. Tunnistaja ütluste kui tõendi käsitlus kriminaalmenetluse seadustikus. ; 3. Tunnistaja ütluste tõendina kasutamisele esitatud nõuded Eesti kriminaalmenetluses alates 01.09.2011. ; 3.1. Muudatused seoses tunnistaja ütluste tõendina fikseerimisega. ; 3.2. Muudatused seoses tunnistaja ja tema ütluste hindamisega. ; 4. Tunnistaja ütluste tõendina hindamine Riigikohtu praktikas. ; 4.1. Kohtupraktika ajavahemikul 01.07.2004-01.09.2011. ; 4.2. Kohtupraktika alates 01.09.2011. ; 4.3. Hinnangu KrMS muudatustele ja sellega seonduvad ettepanekud. ; Kokkuvõte JUURDEPÄÄS PIIRATUD. Sisekaitseakadeemia asutusesiseseks kasutamiseks. Alus: Avaliku teabe seadus § 35 lg 1p 12