Mäletamise arvestamine isikulise tõendi kogumisel
Kokkuvõte
Antud lõputöös on käsitletud mäletamisest tulenevaid erinevusi kohtueelselt ning kohtus antud ütluste vahel, mis on sagedasemad mäluvigade põhjused, milline on aja mõju faktiliste andmete mäletamisele ning kuivõrd võib mäluveast tingituna kohus jätta arvestamata kohtueelsel menetlusel kogutud isikulisi tõendeid. Lõputöös on kasutatud kriminaalasjades aset leidnud sündmusi, mille põhjal on kvalitatiivset andmeanalüüsi meetodit kasutades analüüsitud isikulise tõendi puhul sagedamini esinevaid mäluvigu ning nende tekkepõhjuseid. Analüüsi tulemusena selgus, et kasutatud 15- kriminaalasjast esines mäluvigu neljateistkümnes. Lühem aeg sündmuse ning kohtuliku ülekuulamise vahel vähendas mäluvigade esinemist olulistes tõendamiseseme asjaoludes nagu kuriteo toimepanemise aeg ning viis. Lõputöös tõusetunud probleem vajab laiemat käsitlemist eelkõige seetõttu, et seadusandja ei ole üheselt määratlenud isikulise tõendi kogumisel ilmnenud mäluvigade esinemisega seonduvaid asjaolusid.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1. Tunnetusprotsessid ; 1.1. Teadmine ja taju ; 1.2. Mälu ; 1.3. Isikute ütlused ; 1. 4. Ütluste andja mälu mõjutatavus ülekuulaja poolt ; 2. Mäletamisest tulenevad lahknevused kohtus ning kohtueelselt antud ütluste vahel ; 3. Mäluvigade põhjused ning esinemissagedus analüüsitud kriminaalasjade põhjal ; Kokkuvõte