Sirvi Justiitskolledž (1996-2012) pealkirja järgi
6.-25. nimetus 162-st
-
Ametialase karjääri võimalikkus Eesti vanglasüsteemis
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Töö autor seadis lõputööle hüpoteesi: „Eesti vanglasüsteemis ei ole ametialase karjääri võimalused piisavalt tagatud”. Uurimuse läbiviimiseks kasutas autor küsimustikku, mis oli elektrooniliselt saadetud I ja II klassi ... -
Distsiplinaarkaristuse mõju kinnipeetavale Tallinna Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputööd eesmärgiks on analüüsida, millist mõju avaldavad hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetavale - kuidas hindavad kinnipeetavad distsiplinaarkaristuste mõju endile, kas nad mõistavad distsiplinaarkaristuste ... -
Distsiplinaarkaristused vanglas ja nende vaidlustamine kinnipeetavate poolt
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Töö eesmärgiks on kirjeldada ja analüüsida distsiplinaarkaristusi, nende määramist, mõju kinnipeetavatele, haldusdokumentide vormistamist, enam esinevaid vigu ning haldusakti vaidlustamise korda ning põhjusi ning nii ... -
Distsiplinaarmenetluste alustamine vanglas ja seos kriminaalmenetlusega
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Distsiplinaarmenetluse kui haldusmenetluse ja kriminaalmenetluse olemuse ja seoste kirjeldamine; samuti krms-s tehtud muudatust vanglas toimepandud kuritegude kohtueelse menetluse osas. Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, ... -
Eakad kinnipeetavad ja vangistus
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Uurimisobjektiks on eakad kinnipeetavad. Eesmärgiks on uurida eakate kinnipeetavate, kui vangipopulatsiooni vähemusgrupiga vangistuse kestel tekkivaid probleeme, uurida kuivõrd aktuaalne on Eesti tingimustes ülemaailmselt ... -
Eesti kinnipeetavate hinnang relatiivsele deprivatsioonile
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö hüpotees on – Eesti kinnipeetavate relatiivses deprivatsioonis on esikohal seksuaalsuhetest ilmajäetus. Käesoleva lõputöö eesmärgi täitmiseks ja hüpoteesi lahendamiseks on läbi viidud 2008 aastal 200 kinnipeetavat ... -
Eesti vanglasüsteem ja selle õiguslik korraldus aastatel 1918-1940 Rakvere vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2011)Uurimistöö esimene osa on teooria, mis koosneb kahest alapeatükist ning viiest alapunktist. Esimeses alapeatükis on tehtud lühiülevaade Eestimaa enesemääratlemisel iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Kirjeldatud on ... -
Eesti vanglate julgeoleku osakonna ja kontaktisikute töö ühtlustamine Poola vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärk on tuua välja mõlema riigi vanglasüsteemi eesmärgid ja selle otstarbekust kinnipeetava resotsialiseerimisel. Kaalutleda poola vangla kriminaalhooldaja põhimõtete ülevõtmist eesti vanglatesse. Teema on ... -
Eesti vanglates kinnipeetavate isikuandmete haldamiseks kasutatavad infosüsteemid ja programmid
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Uurimisobjektideks olid valitud programmid, mis võimaldavad sisestada, töödelda ja säilitada kinnipeetavate isikuandmeid ja automatiseerida vangidele kuuluva raha liikumist. Töö eesmärgiks oli teha praktilisi ettepanekuid ... -
Elektroonilise valve sisstoomine Eesti karistussüsteemi
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on tõestada, et Eestis on olemas kõik eeldused elektroonilise valve edukaks rakendamiseks. Lõputööks vajalikud andmed koguti tallinna vangla kinnipeetavatelt ning kriminaalhooldusametnikelt, kes on ... -
Eluaegne vangistus õiguslikust ja sotsiaalsest aspektist Eestis ja välismaal
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töös lähtutakse hüpoteesidest: Eluaegne vangistus ei tähendagi vangistust terveks eluks. Eluaegne vangistus kestab Eestis kauem kui teistes riikides. Tulemuse saavutamiseks on võrreldud üheksat riiki – Ameerika ... -
Eluaegne vanglakaristus ja selle kandmine Ämari vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on tõestada, et eluaegset vanglakaristust kandvaid kinnipeetavaid on mõistlik kokku paigutada teiste kinnipeetavatega, mitte aga hoida neid eraldatult, omaette lukustatud kambrites. Uuritavaks ... -
Eluaegse kinnipeetava kriminaalse karjääri riskitegurid (Tartu Vangla eluaegsete kinnipeetavate uurimise tulemustel)
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Käesoleva lõputöö uurimisobjektiks on kriminaalsed karjäärid ja aineks on tartu vanglas eluaegset karistust kandvate kinnipeetavate karjääri kujunemise riskitegurite väljaselgitamine. Antud lõputöö eesmärgiks on välja ... -
Eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavate vangistuse täideviimise korraldamine
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Töö eesmärgiks on analüüsida meie tänast seisu sellise kategooria kinnipeetavate suhtes , teha ankeetküsitlusi ja intervjuusid kinnipeetavatega, tuua näited mõningatest kohtulahenditest, võrrelda meist arenenumate riikide ... -
Elukutseliste varaste subkultuur
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Uurimisobjektiks on eesti elukutselised vargad ja nende subkultuur. Uurimisaineks on elukutseliste varaste subkultuuri normid. Üheks ülesandeks on võrrelda tänapäeval kehtivaid subkultuuri norme nsv liidu ajal kehtinud ... -
Enesetapud vanglas: riskitegurid ja ennetamine
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töö raames uuritakse enesetapu riskitegureid tallinna vangla näitel ja kuidas on neid võimalik ennetada. Antakse ülevaade 2004-2006.a. Vanglas enesetappude tagajärjel surnutest suitsiidijuhtumitest Töö eesmärgiks on anda ... -
Erialast tulenevad eetilised põhimõtted korrektsioonisüsteemis
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Töö uurimuslikus osas analüüsib autor kogutud materjali korrektsiooniasutuses töötavate isikute arusaamadest eetilise käitumise põhimõtete, võimalike korruptsiooniohtude, süsteemisiseste õigusaktide ühese arusaamise ja ... -
Erikoolidesse sattunud õpilaste kriminaalne karjäär pärast koolist lahkumist (Puiatu ja Tapa Erikoolidesse sattunud isikute näitel aastatel 1991-2006)
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Uurimuse objektiks on kriminaalsed karjäärid ja aineks erikooli sattunud noorukite kriminaalne karjäär pärast koolist lahkumist. Uurimuse eesmärgiks leida seos erikasvatusasutuste ja edasise kriminaalse käitumise vahel. ... -
Erineva karistusajaga kinnipeetavate väärtushinnangute erisused
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töö eesmärgiks on välja selgitada, kas ja kuidas mõjutab erinev karistusaeg kinnipeetavate väärtushoiakuid. Uurimustöö ainestiku moodustavad erialane avaldatud kirjandus ja tartu vanglas teostatud ankeetküsitlus ning ... -
Esmakordselt vahistatu toimetulek eelvangistuses Tallinna vangla eelvangistuse osakonna näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Lõputöö eesmärgiks on kirjeldada ja analüüsida esmakordselt vahi alla sattunud inimese toimetulekut eelvangistuses. Lõputöö hüpoteesiks on väide, et esmakordselt vahistatud vajavad ilmnevate kohanemisprobleemidega ...