Eluaegne vangistus õiguslikust ja sotsiaalsest aspektist Eestis ja välismaal

Abstract

Töös lähtutakse hüpoteesidest:  Eluaegne vangistus ei tähendagi vangistust terveks eluks.  Eluaegne vangistus kestab Eestis kauem kui teistes riikides. Tulemuse saavutamiseks on võrreldud üheksat riiki – Ameerika Ühendriigid ja Euroopa riikidest Eesti, Inglismaa, Saksamaa, Norra, Rootsi, Soome, Holland, Itaalia. Analüüsitud on võrreldavate maade eluaegset vangistust, karistuse pikkust, võimalikku vabastamist jm sellega seonduvat. Uurimismeetodiks valitud kvalitatiivne uurimus. Allikatena kasutatud õigusakte, statistilisi andmeid, vangla dokumentatsiooni, raamatuid, teemakohast kirjalikku materjali. Teksti illustreerimiseks lisatud tabelid, joonised. Sotsiaalse aspektina lisatud eluaegse vangistusega karistatute elulood: kaks meeskurjategijat Eestist; üks tuntuim naiskinnipeetav Inglismaa ajaloos; abikaasa tapmises süüdi mõistetud naisterahvas Ameerika Ühendriikidest. Lõuna-Aafrikast N. Mandela, vabastati ennetähtaegselt vanglast. Analüüsi lõpus tõestub, et püstitatud hüpoteesid leidsid kinnitust. Eestis on eluaegne vangistus pikem kui (võrreldud) teistes riikides. Samuti ei tähenda eluaegne vangistus terve elu möödumist vanglas. Uurimistulemuste põhjal on esitatud ettepanekud eluaegse vangistuse mõiste täpsustamiseks seadusandluses, sest eluaegne vangistus peaks siiski ka reaalselt seda tähendama. Lisas leidub tuntuima Inglismaa eluaegse naiskinnipeetava pilt ja vangla, kus ta karistust kandis.