Sirvi autori järgi "Sisekaitseakadeemia. Justiitskolledž"
-
Tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsus Harku Vangla näitel
Peterson, Eve (Sisekaitseakadeemia, 2008)Käesoleva töö eesmärk on saada ülevaade tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsusest. Uurimuse ülesandeks on välja selgitada, kas isikut on otstarbekas varem vabastada või oleks kasulikum teda võimalikult kaua vanglas ... -
Töörahulolu uuring Tartu Vanglas
Kiudorv, Andrus (Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on uurida ja hinnata Tartu Vangla töötajate rahulolu oma töötingimustega, tööalaste suhetega, juhtimisega, oma arenguvõimalustega Tartu Vanglas ning töötada välja ettepanekud selles uuringus ilmnenud ... -
Tulemusüksuste põhise struktuuri rakendamise võimalikkusest Tallinna ja Murru vangla näitel
Toom, Rait (Sisekaitseakadeemia, 2007)Uurimisobjektiks on struktuurimuudatused ja sellest tulenev juhtimisulatuse muutus vanglas. Muudatuste jälgimise perioodiks on võetud aastad 1999-2006. Juhtimisulatust vaadeldakse eelkõige keskastmejuhtide lõikes. Lõputöö ... -
Uimastipreventsiooni projekt Tartu vanglas (Joovastivaba osakond)
Older, Margus (Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on uurida tartu vangla joovastivaba osakonna funktsioneerimise aluseid ning anda hinnang aasta jooksul toimunule projektis osalejate endi silme läbi. Töös uuritakse tegureid, mille teadvustamine on autori ... -
Uimastirehabilitatsioon ja kinnipeetavate nägemus selle vajalikkusest ja võimalikest vormidest vanglas
Linder, Villiam (Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärk oli selgitada kinnipeetavate nägemust Uimastirehabilitatsiooni vajalikkusest ja võimalikest vormidest vanglas ja pakkuda välja ettepanekuid, kuidas muuta Harku uimastivaba osakonna tööd efektiivsemaks. ... -
Uurimispõhimõtte kasutamine kinni peetavate isikute distsiplinaarmenetluses Tartu Vangla näitel
Lummo, Kristiina (Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärk on selgitada välja, kas kinnipeetavate distsiplinaarmenetluste käigus täidab Tartu Vangla, kui haldusorgan, temale haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) sätestatud kohustust (tõendite kogumise näol), ... -
Ühiskondlike tegurite mõju retsidiivsusele
Radikainen, Julia (Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, kas perekonna toetuse puudumine, tutvumisringkond, Kohaliku Omavalitsuse vähene toetus või tööandjate suhtumine omavad määravat tähtsust vabanenu retsidiivsuse arengule ning välja ... -
Ühiskonna valmisolek eluaegse kinnipeetava ennetähtaegsesse vabastamisse
Kuriltšik, Kaetana (Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö eesmärk on leida vastus küsimusele ühiskondlikust valmisolekust vabastada ennetähtaegselt pikaajalisest vangistusest eluaegne kinnipeetav. Teoreetilise esimeses osas antakse lühiülevaade eluaegse vangistuse olemuse ... -
Vabaduspiirangutega isikutele kohaldavate lisapiirangute analüüs
Jaago, Karl-Stig (Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade õiguslikest probleemidest KrMS § 1431 alusel lisapiirangute kohaldamise määruste kohaldamisel. Muuhulgas püüti leida vastus küsimusele, mis on lisapiirang olemuslikult ning leida, kas ... -
Vahistatute emotsionaalse seisundi muutumine
Ringas, Birjo (Sisekaitseakadeemia, 2009)Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, kas ja kuidas muutub vahistatute emotsionaalne pinge ning seoses sellega ka stressi tase. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi ankeetküsitlus Tallinna Vangla eelvangistushoones viibivate ... -
Vahistatute hõivetegevuse korraldus Tallinna Vangla näitel
Ojassalu, Maarja (Sisekaitseakadeemia, 2010)Lõputöö hüpoteesideks on: programmides osalemise ja distsipliinirikkumiste toimepanemise vahel on seos- tegevustes osalenud vahistatud panevad toime vähem distsipliinirikkumisi kui mittehõivatud vahistatud- ei leidnud ... -
Vaideotsuse mõju kinni peetavale isikule
Laansoo, Liis (Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö ülesanneteks on anda ülevaade kinni peetavale isikule tehtud vaideotsuse teoreetilistest lähtepunktidest ning välja selgitada, kuidas tagatakse vaideotsuse lõplikkus ehk kuidas tagada, et kinni peetav isik ei pöördu ... -
Valmisolek ja reageerimine hädaolukordades Eesti vanglates aastatel 1991-2007
Seer, Marko (Sisekaitseakadeemia, 2007)DIGIRIIULIS LUGEMISEKS LÕPUTÖÖ VERSIOON, MILLEST ON EEMALDATUD ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS MÕELDUD INFO. -
Valmiva Tallinna vangla ja Harku vangla emade-laste osakonna võrdlus ning seda reguleeriv õiguslik kord
Karro, Keiti (Sisekaitseakadeemia, 2010)Autor toob töös välja kaks peamist uurimisülesannet: 1. kas uues Tallinna vanglas on nõuetekohased tingimused lapse sotsiaalseks ja maailmateadlikuks arenguks, kas elu vanglas ei kitsenda lapse õiguseid ja vajadusi. 2. ... -
Valvurite värbamine ja valik (Tartu vangla näitel)
Ode, Kati (Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on: Välja selgitada personaliotsingus osalenud valvurite rahulolu Tartu vangla värbamise ja valikuprotsessiga. Teha ettepanekuid valvurite värbamise ja valikuprotsessi parendamiseks. Lõputöö ... -
Vangistuse kolm faasi
Illupmägi, Eneli (Sisekaitseakadeemia, 2008)uurimisobjektist on eestikeelt kõnelevad meessoost kinnipeetavad, kes kandsid karistust 2008. aasta märtsis Tallinna Vangla vangistusosakonna sektsioonides. Uuringu ülesandeks on välja selgitada kinnipeetavate suhtumist ... -
Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise muudatused karistuspoliitikas ja elektroonilise valve kohaldamine
Vanatoa, Aivi (Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö eesmärgiks on analüüsida karistuspoliitika muudatusi ning uurida, kas elektrooniline valve on edukalt käivitunud. Empiirilises osas püüab autor leida vastust kui paljud kinnipeetavad kasutavad võimalust vabaneda ... -
Vangistusest tingimisi ennetähtaenge vabastamine vangide vähendamise meetmena
Lauk, Argo (Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärgiks on selgitada vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise suurendamise võimalusi Eestis, otsides vastust küsimusele, kuivõrd on võimalik olemasoleva seadusliku regulatsiooni raames suurendada ... -
Vangla administratsiooni diskretsioon ja määratlemata õigusmõiste kinnipeetavale vaba aja veetmiseks vajaliku eseme lubamisel
Latõšev, Maksim (Sisekaitseakadeemia, 2008)Töö autor seadis lõputööle 2 hüpoteesi: 1) kinnipidamisasutuse administratsiooni diskretsioon kinnipeetavale vaba aja veetmiseks vajaliku eseme lubamisel on eripärane ja kordumatu, seetõttu järelevalvet teostavad haldusorganid ... -
Vangla kodukord
Sults, Raivo (Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade vangla kodukordadest ja välja tuua õiguslikud ja praktilised probleemid seoses kodukordadega. Töö aktuaalsus väljendub selles, et töö kirjutamise ajal on Justiitsministeeriumis kavandamisel ...