Sirvi Justiitskolledž (1996-2012) pealkirja järgi
60.-79. nimetus 162-st
-
Kinnipeetavate töömotivatsioon Murru Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Töö autor seadis lõputööle hüpoteesi: kinnipeetavate töömotivatsioon erineb motivatsioonist vabaduses. Uurimustöö eesmärgiks oli saada vastus küsimusele, millised on kinnipeetavate töömotivatsiooni mõjutavad olulisemad ... -
Kinnipeetavate vanglaväline suhtlemine ja sellest tulenevad probleemid
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöö ülesandeks on kirjeldada ja analüüsida kinnipeetavate vanglavälise suhtlemise toimimist kinnipeetavate sotsiaalselt soovitavate/mittesoovitavate kontaktide kontekstis ning teha ettepanekuid täiustamaks vanglavälise ... -
Kinnipeetavate vanglavälise suhtlemise korraldus vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Käesolev lõputöö kuulub vanglatöö ja vangistusõiguse valdkonda ja selles on kasutatud järgmiseid märksõnu: Kinnipeetav, vangistuse täideviimine, vanglaväline suhtlemine, kinnipeetavate kirjavahetus, kinnipeetavate ... -
Kinnipeetavate viktimisatsioon
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Töös püstitas autor kaks hüpoteesi: 1) kinnipeetavad on sattunud vanglas kuriteoohvriteks, millest vangla juhtkonda ei teavitatud – leidis tõestust; 2) kinnipeetavad sattusid esmakordselt kuriteoohvriks varajases eas ... -
Kinnipeetavate vormiriietus
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töö eesmärgiks oli välja selgitada kinnipeetavate vormiriietuse vajalikkus ja sobivus, tuginedes vanglaametnike arvamustele ning uurida, kas praegu Tartu Vanglas kasutusel olev kinnipeetavate vormiriietus on praktiline ... -
Kohaliku omavalitsuse ja riigi toetavad teenused vanglast vabanenud kinnipeetavatele
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Lõputöös seletatakse lahti riigi kohustused sotsiaaltoetuste ja –teenuste tagamisel, sest ennekõike on riigil kohustus sotsiaalteenuseid sätestava seadusandluse tagamine. Samuti kaetakse riigieelarvest hoolekande juhtimise ... -
Kolme osakonna spetsialistide koostöö ja infovahetus Tallinna vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö on läbi viidud tallinna vanglas ja uuritavateks objektideks olid eelnevalt nimetatud spetsialistid. Eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas ja mil viisil suhtlevad omavahel erinevate osakondade ametnikud, millisel ... -
Kontaktisiku tööaja ja ülesannete analüüs
(Sisekaitseakadeemia, 2010)Lõputöö eesmärgiks on aidata kaasa sellele, et kontaktisiku tööülesanded oleksid täpsemini määratletud (tööülesanded on kaardistatud). Samuti välja tuua milliseid tööülesandeid kontaktisikud tegelikult täidavad ning kui ... -
Kriminaalhooldus kui sekkumisvõimalus joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud isikute suhtes
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Lõputöö eesmärkideks on: avada alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinud isikute mõiste, selgitada välja, millised sekkumised kohaldatakse nimetatud isikute suhtes. Määrata kindlaks, millistel juhtudel käitumiskontrollile ... -
Kriminaalhooldusametnike tööülesannete ja töömahu muutus seoses elektroonilise valvega
(Sisekaitseakadeemia, 2008)Töö eesmärgiks on välja selgitada kriminaalhooldusametnike tööülesannete ja töömahu muutus seoses elektroonilise valvega ning kriminaalhooldusametnike isiklik hinnang sellele. Eesmärgi saavutamiseks uuris autor ... -
Kriminaalhoolduse all olevate lähisuhtes vägivalda kasutanud meestele määratud rehabilitatsiooniprogrammi mõju (MTÜ Vägivallast Vabaks meeste rehabilitatsiooni-tugirühma näitel)
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Töö on aktuaalne, kuna võimaldab saada objektiivset tagasisidet rehabilitatsiooni-tugirühmades läbiviidava programmi tulemuslikkusest. Lähisuhtevägivalla kuriteo sooritanud kriminaalhoolduse all olevatele meestele on viidud ... -
Kriminaalhooldussüsteemi tõhusus noorte õigusrikkujate retsidiivsuse seisukohalt (Viljandi kriminaalhoolduse näitel)
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärgiks ja ülesanneteks on: ülevaate analüüsimine kriminaalhooldusest, selle efektiivsusest, retsidiivsusriski struktuurist, retsidiivsusriski hindamisest ja arvamuste ning hoiakute uurimine. Teema teoreetilises ... -
Kuritegevust soodustavad tegurid Viru vangla viiendas üksuses tapmiste eest süüdimõistetud kinnipeetavate näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Lõputöö eesmärgiks on leida vastused küsimustele: kas Viru Vangla Viiendas üksuses tapmiste eest süüdimõistetud kinnipeetavaid on soodustanud kriminaalselt käituma lapsepõlves nähtud ja/või kogetud vägivald, kriminaalkorras ... -
Laagertüüpi Ämari Vangla erisused võrreldes kambertüüpi Tartu Vanglaga
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade kinnipeetavate üle järelevalve teostamisest laagertüüpi kinnises vanglas ja kambertüüpi kinnises vanglas. Uurimuses on võrreldud omavahel ämari vanglat ja tartu vanglat, esitatud on ka ... -
Lapse esimesed eluaastad vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Töö eesmärgiks oli välja selgitada, milline oleks optimaalne aeg lapse viibimiseks ema juures vanglas. Töö käigus andis autor ülevaate lapse arengust, harku vangla eluolust ning teiste riikide kogemustest emade-laste suhtes. ... -
Lastekodulapsed ja õigusrikkumised
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Teoreetilises osas teeb autor ülevaate alaealiste delinkventsusest, õigusrikkumiste põhjustest, võttes aluseks kaks kriminoloogilist teooriat. Töö empiirilise osa ülesandeks on välja selgitada seos lastekodus distsipliini ... -
Läbipõlemine ja sellega kaasnevad ohud ning toimetulek vanglaametnike seas (Tartu Vangla näitel)
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Töö on aktuaalne, kuna Tartu Vangla vanglaametnike läbipõlemise probleeme pole varem põhjalikumalt uuritud. Seetõttu on lõputöö eesmärgiks välja selgitada, kas Tartu Vanglas on vanglaametnikke kes on tööl läbipõlenud. ... -
Lühiajaline väljasõit kui oluline meede kinnipeetava tagasipöördumisel ühiskonda ehk resotsialiseerumisel
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöös on analüüsitud kinnipeetavate lühiajalise väljasõidu vajalikkust, eesmärgipärasust, tulemuslikkust ning sellega seonduvat, kehtestatud normide rakendamise otstarbekust ja proportsionaalsust ning toimimist praktikas. -
Lühiajaline väljasõit kui vangistusõiguse institutsioon-keeldumise alused ning probleeme käskkirjade vormistamisel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töö eesmärgiks on uurida kinnipeetava lühiajalise väljasõidu keeldumise käskkirjade kokkupuudet haldusõiguse põhimõtetega. Uurida kinnipeetavate lühiajalise väljasõidu lubamise eesmärki. Analüüsida eesti kolme suurima ... -
Lühiajaliste väljasõitude eesmärgipärasus ja taotluste menetlemise puudujäägid Ämari Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on uurida, kas kinnipeetavate lühiajalised väljasõidud on sihipärased ja millised on kitsaskohad väljasõidutaotluste menetlemisel eesti vabariigi karistuspoliitika kontekstis. Andmekogumismeetoditeks ...