Kriminaalhooldus kui sekkumisvõimalus joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud isikute suhtes
Kokkuvõte
Lõputöö eesmärkideks on: avada alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinud isikute mõiste, selgitada välja, millised sekkumised kohaldatakse nimetatud isikute suhtes. Määrata kindlaks, millistel juhtudel käitumiskontrollile allutamine mõjutab joobeseisundis juhtimise eest süüdimõistetud isikute kriminogeensete riskide vähendamist ning kaitsefaktorite arendamist, hoidmaks ära korduvkuritegevust. Selgitada välja, kuidas hindavad joobeseisundis juhtimise eest süüdimõistetud isikutele vangistuse kohaldamist: kas hoiab ära uue kuriteo toimepanemise või mitte.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1.Joobesesundis mootorsõidukijuhid Eestis ; 1.1.Liiklusohutusprogrammid ; 1.1.1.Alkoholijoobe seisundis mootorsõidukijuhtide mõiste ; 1.2.Erinevad sekkumised mootorsõidukit joobesesundis juhtinud isikute suhtes ; 1.2.1.Sekkumise mõiste ; 1.2.2.Sekkumise vormid joobeseisundis mootorsõidukijuhtide suhtes ; 1.2.3.Eestis kehtivad sotsiaalsed programmid joobeseisundis sõitnud isikutele ; 1.3.Vangistus ja kriminaalhooldus sekkumise võimalusena ; 2.Kriminaalhooldus kui üks levinuim sekkumise vorm ; 2.1.Eeldused kriminaalhooldussüsteemi loomiseks Eestis ; 2.2.Kriminaalhoolduse eesmärk ; 2.3.Kriminaalhooldusele allutatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest süüdimõistetud ; 3.Empiiriline osa ; 3.1.1.Metoodika ; 3.1.2.Valim ; 3.1.3.Protseduur ; 3.2.Uurimuse tulemused ; 3.2.1.Kriminaalhooldusametnike vastused ; 3.2.2.Kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste vastused ; 3.3.Analüüs ja järeldused ; Kokkuvõte