| dc.description.abstract | Autorit ajendas antud teemal tööd kirjutama asjaolu, et alates 01.07.2006 kehtestati
kangele alkoholile maksumärgistamise nõue, mis on kaasa toonud erinevaid probleeme,
millele parimaid lahendusi riigi poolt veel otsitakse. Käsitletav teema on seotud
maksustamisega ja Eesti riigieelarve täitmisega, puudutades otseselt igat maksumaksjat.
Teema on aktuaalne ja ühiskonda puudutav ning autori kui maksuhalduri esindaja aga ka
maksumaksja jaoks huvitav.
Antud lõputöös antakse ülevaade aktsiisikaupade valdkonda puudutavatest õigusaktidest
ning tutvustatakse aktsiisikaupade maksumärkide ja maksumärgistamise korda,
kajastatakse olemasolevaid probleeme ja pakutakse lahendusi. Töös käsitletakse
olulisemaid probleeme ja riske, mis on kaasnenud kange alkoholi maksumärgistamisega ja
tehakse ettepanekuid maksumärgistamisega seotud õiguslike regulatsioonide paremaks
muutmiseks.
Autor otsib uurimustöös vastust küsimustele kas kange alkoholi maksumärgistamine täitis
talle seatud eesmärgid ja kas riigieelarvesse laekub täiendavalt prognoositud 50-80 miljonit
krooni.
Töös püstitatud eesmärkide saavutamiseks kasutab autor empiirilist uurimismeetodit, mis
põhineb eelnevate aastate uurimustööde ja statistiliste andmete võrdlusel ja analüüsil ning
intervjuul tunnustatud erialaspetsialistiga.
Olemasolevate õigusaktide kohalduvust ning maksumärgistamise korda analüüsides jõudis
autor järeldusele, et muuta tuleks alkoholiseaduse neid sätteid, mis reguleerivad
maksumärgistamise kohustust ja konfiskeerimise pädevust. Uurimustöö tulemusel järeldas
autor, et maksumärk on turvaline, kuid korduvkasutamise vältimiseks tuleb parendada
maksumärgi omadusi ja lisada turvaelemente. Töös tehtud analüüsi tulemusel jõudis autor
järeldusele, et kange alkoholi maksumärgistamine õigustas ennast, sest salaalkoholi
osakaal vähenes ja saavutati alkoholiaktsiisi täiendav laekumine. | et_EE |
