Aktsiiskaupade maksumärgistamine ja sellega kaasnevad probleemid

Abstract

Autorit ajendas antud teemal tööd kirjutama asjaolu, et alates 01.07.2006 kehtestati kangele alkoholile maksumärgistamise nõue, mis on kaasa toonud erinevaid probleeme, millele parimaid lahendusi riigi poolt veel otsitakse. Käsitletav teema on seotud maksustamisega ja Eesti riigieelarve täitmisega, puudutades otseselt igat maksumaksjat. Teema on aktuaalne ja ühiskonda puudutav ning autori kui maksuhalduri esindaja aga ka maksumaksja jaoks huvitav. Antud lõputöös antakse ülevaade aktsiisikaupade valdkonda puudutavatest õigusaktidest ning tutvustatakse aktsiisikaupade maksumärkide ja maksumärgistamise korda, kajastatakse olemasolevaid probleeme ja pakutakse lahendusi. Töös käsitletakse olulisemaid probleeme ja riske, mis on kaasnenud kange alkoholi maksumärgistamisega ja tehakse ettepanekuid maksumärgistamisega seotud õiguslike regulatsioonide paremaks muutmiseks. Autor otsib uurimustöös vastust küsimustele kas kange alkoholi maksumärgistamine täitis talle seatud eesmärgid ja kas riigieelarvesse laekub täiendavalt prognoositud 50-80 miljonit krooni. Töös püstitatud eesmärkide saavutamiseks kasutab autor empiirilist uurimismeetodit, mis põhineb eelnevate aastate uurimustööde ja statistiliste andmete võrdlusel ja analüüsil ning intervjuul tunnustatud erialaspetsialistiga. Olemasolevate õigusaktide kohalduvust ning maksumärgistamise korda analüüsides jõudis autor järeldusele, et muuta tuleks alkoholiseaduse neid sätteid, mis reguleerivad maksumärgistamise kohustust ja konfiskeerimise pädevust. Uurimustöö tulemusel järeldas autor, et maksumärk on turvaline, kuid korduvkasutamise vältimiseks tuleb parendada maksumärgi omadusi ja lisada turvaelemente. Töös tehtud analüüsi tulemusel jõudis autor järeldusele, et kange alkoholi maksumärgistamine õigustas ennast, sest salaalkoholi osakaal vähenes ja saavutati alkoholiaktsiisi täiendav laekumine.