| dc.description.abstract | Lõputöö teema on aktuaalne seoses Riigikogu menetluses oleva hasartmänguseaduse eelnõuga, mis
muuhulgas kehtestab mitu täiendavat kohustust Maksu- ja Tolliametile kui hasartmängu
järelevalveasutusele. Töös püstitan küsimused, kas hetkel on järelevalve hasartmängude korraldamise üle
piisav ning kas menetluses olev hasartmänguseaduse eelnõu aitab kaasa tõhusama
hasartmängujärelevalve teostamisele. Nimetatud küsimustele lahenduse leidmisel kasutatakse ajaloolist
ja võrdlevat uurimusmeetodit. Eesmärgiks on analüüsida hasartmängujärelevalve teostamise käigus esile
kerkinud probleeme, anda ülevaade välisriikide järelevalvealasest praktikast ning otsustada kuidas seda
on võimalik Eestis rakendada. Lõputöö probleem seisneb selles, et Eesti vajab tõhusat
hasartmängujärelevalvet.
Käesolev lõputöö on koostatud eesti keeles ja koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis antakse
ülevaade hasartmängujärelevalvest ja hasartmängumaksu kogumisest ning nendega seoses esile kerkinud
probleemidest. Teine peatükk tutvustab hasartmänguseaduse eelnõust tulenevaid olulisemaid muudatusi
ning kolmas peatükk kirjeldab hasartmängujärelevalvega seonduvat Euroopa Liidus.
Autor leidis, et viimase kolme aasta jooksul on Eestis puudunud tõhus järelevalve hasartmängude üle.
Kontrollimist ei vaja mitte ainuüksi kasiinod, vaid ka loteriid ning samuti osavusmängud ja
totalisaatorid. Tuleb välja mõelda uudne lähenemine, et tuvastada rikkumisi, mis vanade meetodite puhul
on jäänud avastamata. Autori arvates teostatakse hasartmänguseaduse eelnõu kohaselt tõhusamat
järelevalvet hasartmängude korraldamise üle kui seda tehakse praegu ning seda juba ainuüksi seetõttu, et
eelnõu sätestab selleks täiendavad võimalused ja pädevused.
Et teemale spetsiifilisemalt läheneda anti ülevaade Belgia ja Rootsi järelevalvealasest praktikast.
Mõlemal juhul on hasartmängude korraldamise reguleerimine erinev, kuid mõlemas riigis teostab
hasartmängu järelevalvet sõltumatu amet. Kuid peab tõdema, et Eestis ei ole võimalik välisriikide
praktikat täielikult rakendada, sest valdkonda reguleerivad seadused on erinevad. Ainus võimalus on
Eestis eeskujuks võtta mitme riigi kogemusi osaliselt. Eestis saab valdkonna arendamisel kasutada
Belgia õnnemängu mängimise piirangutega isikute nimekirja süsteemi ja Rootsi kaughasartmängu
järelevalve korraldamist. | et_EE |
