Aktuaalsed probleemid hasartmängujärelevalve teostamisel

Abstract

Lõputöö teema on aktuaalne seoses Riigikogu menetluses oleva hasartmänguseaduse eelnõuga, mis muuhulgas kehtestab mitu täiendavat kohustust Maksu- ja Tolliametile kui hasartmängu järelevalveasutusele. Töös püstitan küsimused, kas hetkel on järelevalve hasartmängude korraldamise üle piisav ning kas menetluses olev hasartmänguseaduse eelnõu aitab kaasa tõhusama hasartmängujärelevalve teostamisele. Nimetatud küsimustele lahenduse leidmisel kasutatakse ajaloolist ja võrdlevat uurimusmeetodit. Eesmärgiks on analüüsida hasartmängujärelevalve teostamise käigus esile kerkinud probleeme, anda ülevaade välisriikide järelevalvealasest praktikast ning otsustada kuidas seda on võimalik Eestis rakendada. Lõputöö probleem seisneb selles, et Eesti vajab tõhusat hasartmängujärelevalvet. Käesolev lõputöö on koostatud eesti keeles ja koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade hasartmängujärelevalvest ja hasartmängumaksu kogumisest ning nendega seoses esile kerkinud probleemidest. Teine peatükk tutvustab hasartmänguseaduse eelnõust tulenevaid olulisemaid muudatusi ning kolmas peatükk kirjeldab hasartmängujärelevalvega seonduvat Euroopa Liidus. Autor leidis, et viimase kolme aasta jooksul on Eestis puudunud tõhus järelevalve hasartmängude üle. Kontrollimist ei vaja mitte ainuüksi kasiinod, vaid ka loteriid ning samuti osavusmängud ja totalisaatorid. Tuleb välja mõelda uudne lähenemine, et tuvastada rikkumisi, mis vanade meetodite puhul on jäänud avastamata. Autori arvates teostatakse hasartmänguseaduse eelnõu kohaselt tõhusamat järelevalvet hasartmängude korraldamise üle kui seda tehakse praegu ning seda juba ainuüksi seetõttu, et eelnõu sätestab selleks täiendavad võimalused ja pädevused. Et teemale spetsiifilisemalt läheneda anti ülevaade Belgia ja Rootsi järelevalvealasest praktikast. Mõlemal juhul on hasartmängude korraldamise reguleerimine erinev, kuid mõlemas riigis teostab hasartmängu järelevalvet sõltumatu amet. Kuid peab tõdema, et Eestis ei ole võimalik välisriikide praktikat täielikult rakendada, sest valdkonda reguleerivad seadused on erinevad. Ainus võimalus on Eestis eeskujuks võtta mitme riigi kogemusi osaliselt. Eestis saab valdkonna arendamisel kasutada Belgia õnnemängu mängimise piirangutega isikute nimekirja süsteemi ja Rootsi kaughasartmängu järelevalve korraldamist.