Browsing Politseikolledž (1996-2009) by Title
Now showing items 1-20 of 70
-
Aastatel 2005-2006 kõrgematel ametikohtadel töötavate naispolitseiametnike hinnang oma karjäärile
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö uurimuse objektiks on 2006. Aastal eesti politseis töötanud kõrgemad naispolitseiametniud. Uuringu aineks on põhjused, miks on naisjuhtide arv politseis madal ning selgitused, millised on naiste võimalused ... -
Agressiivne käitumine: selle põhjused ja kontroll ("Viha juhtimise" kursuse efektiivsuse uurimuse põhjal)
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töö eesmärgiks on anda ülevaade agressiivse käitumise olemusest, põhjustest, kontrollimeetoditest ja „Viha juhtimise“ kursuse efektiivsusest agressiivse käitumisega kurjategijate rehabilitatsioonis. Antud eesmärgini ... -
Alaealise kannatanu ülekuulamine ja selle videosalvestamine kohtueelses menetluses
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Antud lõputöö teema on aktuaalne, sest alaealiste kannatanute ja tunnistajate ülekuulamisi on hakatud Eestis üha sagedamini videosalvestama ning ees on ootamas võimalik kriminaalmenetluse seadustiku muudatus alla 14aastaste ... -
Alaealisi süüteo toimepanijaid mõjutavate riskitegurite analüüs
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Uurimisobjektiks on süütegusid toime pannud alaealised. Töö eesmärk on uurida millistel põhjustel alaealised süütegusid toime panevad ja pakkuda välja võimalikud lahendused olukorra parandamiseks. Tööd ajendas kirjutama ... -
Alaealistele tunnistajatele suunatud tugisüsteem
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Antud töö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas aidatakse Eesti õigussüsteemis Tartu näitel lapsi, kes on sattunud õnnetuse või süüteo tunnistajaks. Uuritakse, millist abi osutatakse ja millest tuntakse puudust. Püütakse ... -
Autovargused Eestis: nende iseärasused, dünaamika ja tüpoloogia
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töö eesmärgiks on anda ülevaade autovargustest Eestis ja maailmas, neid võrrelda ja analüüsida. Autor uurib autovaraste tüpoloogiat ja püüab teha kriminoloogilisi üldistusi ja järeldusi Eesti autovarguste ja autovaraste ... -
Avalik koosolek-avalik üritus Tallinna linnas
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Antud teema raames viib töö autor läbi intervjuud Põhja Politseiprefektuuri politseiametnikega, kes oma igapäevases töös puutuvad tihedalt kokku avalike koosolekute ja avalike üritustega. Samuti on analüüsitud ... -
Avariigrupi sündmuskohal Ida ja Põhja Politseiprefektuuris
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töö objektiks on avariigrupi tehtav töö sündmuskohal ning esemeks avariigrupi liikmete teadmised. Uurimuse eesmärgiks on välja selgitada avariigrupi töötajate oskused ja teadmised ning saada teada, sellest tulenevad ... -
DNA ekspertiiside kasutamine varavastaste kuritegude lahendamisel Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnas
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Käesoleva lõputöö teemaks on DNA ekspertiiside kasutamine varavastaste kuritegude lahendamisel Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnas. Teema valiku tingis asjaolu, et varem ei ole uuritud DNA ekspertiiside ... -
E-politsei kui politsei igapäevane abivahend
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Töö käigus kirjeldatakse e-politseid ja selle kasutamist ning muutusi peale e-politsei rakendumist. Eesmärgiks on analüüsida e-politsei mõju politsei töö efektiivsusele, tuua välja e-politsei nõrgad ja tugevad küljed ... -
Eaka kergliikleja liiklusturvalisust mõjutavad tegurid
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Lõputöö uuringu objektiks on eakate kergliiklejate liiklusturvalisus. Uuringu aineks on eakate kergliiklejate suhtumine liiklusohutusse ja need liiklusohud, mida vanurid peavad ise eriti olulisteks. Lõputöö eesmärk on ... -
Eakate sõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetuste riskifaktorite analüüs
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Töö eesmärk on kirjeldada eakate sõidukijuhtide vanusest tulenevaid iseärasusi ning välja selgitada peamised riskifaktorid sõidukijuhtimisel. Töös analüüsitakse Eestis ja välisriikides eakate osalusel toimunud liiklusõnnetusi ... -
Eesti politseile optimaalse tugirelva leidmine
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Töö uurimisobjektiks on politsei tugirelvad, uurimisaineks on Eesti politsei kasutuses olevad tugirelvad. Lõputöö teema on aktuaalne, kuna antud valdkonda on vähe käsitletud võrreldes politsei teenistuspüstolitega. Uurimustöö ... -
Elektrišokirelv, selle kasutamise eelised ja ohud
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Elektrišokirelva reklaamitakse, kui vahendit mida saab edukalt kasutada, asendades teisi erivahendeid (gaas, nui). Paigutades ta nimetatud erivahendites kõrgemale, kuid ettepoole tulirelvast annab elektrišokirelv politseile ... -
Eluruumidest toimepandud varguste kriminalistikaline iseloomustus
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade eluruumidest toimepandud varguste kriminalistikalise iseloomustustuse kohta. Lõputöö üldiseks eesmärgiks on teha panus eestikeelsesse kriminalistika kirjandusse, tutvustades ... -
Fototehnika kasutamine liiklusjärelevalves kiiruskaamera näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Töö esimene osa hõlmab endas ülevaadet Eesti Vabariigi liikluse olukorrast, liiklusõnnetustest (LÕ) ning inimkannatanutega LÕ iseloomust. Teises pooles on käsitletud võimalusi kiiruste ohjamiseks kiiruskaamerate abil ja ... -
Hädakaitse õigusvastasust välistava asjaoluna
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Uurimisobjektiks on hädakaitse instituut Eesti karistusõiguses. Autori eesmärgiks on töös välja tuua, miks ja millal on menetlejal vaja hinnata hädakaitse küsimust ning milles seisneb õigusvastasuse tasandi olulisus, ... -
Jälitustegevuse tõendite kasutamine kriminaalmenetluses. Viru Maakohtu praktika analüüs ajavahemikul 2005-2008.a.
(Sisekaitseakadeemia, 2009)Teema valiku üheks põhjuseks on selle aktuaalsus, mis põhineb vajadusel analüüsida jälitustõendite kasutamist kriminaalmenetluses. Töö eesmärgiks on selgitada välja, kas kohtueelses menetluses kasutatakse küllaldaselt ... -
Jälitustoimingud ja nende tegemisel saadud tõendid
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Uuringu teostamiseks on viidud läbi seadusandluse võrdlus kehtiva KrMS ja eelnenud regulatsiooni vahel ehk dokumendi võrdlev analüüs. Lõputöö eesmärgiks on välja tuua muudatused 2004. aasta 1 juulist jõustunud krimina ... -
Justiits- ja Siseministeeriumi ning nende allasutuste koostöö arestimaja ületäituvuse vältimiseks Põhja Politseiprefektuuri näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)Lõputöö eesmärgiks on uurida Põhja Politseiprefektuuri arestimaja ületäituvust põhjustavaid asjaolusid ja tuua välja peamised probleemid selles valdkonnas. Eesmärgi saavutamiseks autor analüüsib arestimaja ületäidetuse ...