Jälitustoimingud ja nende tegemisel saadud tõendid
Kokkuvõte
Uuringu teostamiseks on viidud läbi seadusandluse võrdlus kehtiva KrMS ja eelnenud
regulatsiooni vahel ehk dokumendi võrdlev analüüs.
Lõputöö eesmärgiks on välja tuua muudatused 2004. aasta 1 juulist jõustunud
kriminaalmenetluse seadustikus võrreldes kriminaalmenetluse koodeksi aegse
regulatsiooniga. Selgitada KrMS ideoloogiat ehk prokuröri osa jälitustoimingutega
tõendite kogumisel ning esitada lahendusi küsimustele, mis on praktikas tekkinud seoses
jälitustoimingute teostamisega.
Lõputöö väljundiks on tervik käsitlus jälitustegevuse probleemidest ja omapoolne
lahenduste pakkumine nendele.
Kirjeldus
Sissejuhatus. ; 1. Jälitustoimingutega kogutud tõendid ja nende olemus. ; 1.1. KrMS § 115 varjatud jälgimine, objekti varjatud läbivaatus ja asendamine. ; 1.2. KrMS § 116 posti- või telegraafisaadetise varjatud läbivaatus. ; 1.3. KrMS § 117 andmete kogumine üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite kohta. ; 1.4. KrMS § 118 tehniliste sidekanalite kaudu edastatava teabe või muu teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine. ; 1.5. KrMS § 119 kuriteo matkimine. ; 1.6. KrMS § 120 politseiagent. ; 1.7. Jälitustoimingutega saadud tõendite vormistamine kriminaalasjas. ; 2. Jälitustoimingud ja põhiõigused. ; 2.1. KrMS § 115 riivatav põhiõigus. ; 2.2. KrMS § 116 riivatav põhiõigus. ; 2.3. KrMS § 117 riivatav põhiõigus. ; 2.4. KrMS § 118 riivatav põhiõigus. ; 2.5. KrMS § 119 riivatav põhiõigus. ; 2.6. KrMS § 120 riivatav põhiõigus. ; 3. Jälitustoimingutega tõendite kogumisel prkatikast tulenevate probleemide analüüs. ; 3.1. Kuriteo matkimisega seotud probleemid. ; 3.2. Salajase pealtkuulamisega seotud probleemid. ; Kokkuvõte