Otsi
1.-10. nimetus 13-st
Jälgede klassifikatsioon ja kriminalistikaline tähtsus
(Sisekaitseakadeemia, 2012)
Antud teema aktuaalsus seisneb selles, et arvestades kaasaegseid tendentse on vajalik pöörata suuremat tähelepanu esemeliste tõendite kasutamisel tõendamisel. Selle aluseks on jälgede talletamine sündmuskoha vaatlusel, ...
Kriminalistikatehnika kasutamine Lääne Prefektuuris Haapsalu politseijaoskonnas
(Sisekaitseakadeemia, 2010)
Teema valiku tingis asjaolu, et varem ei ole uuritud
kriminalistikatehnika kasutamist varavastaste kuritegude lahendamisel Haapsalu
politseijaoskonna näitel. Seega leiab autor, et antud teemat on vajalik uurida ja
analüüsida. ...
Lõhkeseadeldiste ja plahvatusjärgsete jälgede kasutamine kriminalistikalises uurimises (Märt Ringmaa juhtumite põhjal)
(Sisekaitseakadeemia, 2011)
Aastatel 1998-2005 toimus Tallinnas 12 sarnase käekirjaga lõhkeseadeldise plahvatust. Sellega seonduvalt peeti kahtlustatavana kinni Märt Ringmaa ja antud kohtuasja raames on kõikvõimalikke plahvatusjärgseid jälgi uuritud. ...
Liiklusõnnetuse sündmuskoha fikseerimisega seotud probleemid ja kaasaegsed meetodid liikusõnnetuse sündmuskoha fikseerimisel
(Sisekaitseakadeemia, 2011)
Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, millised on liiklusõnnetuse sündmuskoha fikseerimisega seotud probleemid ja tutvustada fikseerimise kaasaegsemaid meetodeid ning selgitada nende kasutamise teadlikkust liiklusõnnetuse ...
Nõuded sündmuskoha vaatlusele ja vaatlusprotokolli koostamisele maismaapiiri alastes süüteomenetlustes Lõuna prefektuuri näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2013)
Käesoleva lõputöö autor on keskendunud oma töös sündmuskoha vaatlusele. Töös analüüsib autor sündmuskoha vaatluse taktikalisi soovitusi ja nõuandeid, sh millised on vajaminevad tehnikavahendid piirialaste süütegude ...
Relvasoetamisloa, relvaloa väljastamise alused, järelkontroll ning kaalutlusõiguse rakendamine relvalubade peatamisel lähtuvalt Riigikohtu lahenditest
(Sisekaitseakadeemia, 2013)
Lõputöö eesmärk on anda ülevaade relvasoetamisloa ja relvaloa väljastamisest protseduurist, eel- ja järelkontrollist relvaloa taotlejate ja relvaomanike üle ning kaalutlusõiguse rakendamisest relvaseadusega tulenevatest ...
Jalatsijäljed ja nende tähtsus varavastaste kuritegude avastamisel Põhja prefektuuris aastatel 2010 - 2013
(Sisekaitseakadeemia, 2014)
Teema valiku tingis asjaolu, et lõputöö autor töötab kriminalistikatalituses valveuurijana ja jalatsijälgede tähtsust varavastaste kuritegude puhul ei ole Põhja prefektuuris varem uuritud. Autor leiab, et antud teemat on ...
Sündmuskoha vaatlusprotokollis jälgede ja asitõendite kriminalistikaline kirjeldamine (Ida prefektuuri näitel)
(Sisekaitseakadeemia, 2013)
Teada saamaks, millisel tasemel on hetkel töötavate uurijate kriminalistikaalased oskused ja teadmised, seadis autor lõputöö eesmärgiks võrdluse kriminaalpolitseinike ja korrakaitsepolitseinike vahel.
Kriminalistikatehnika kasutamine Lõuna prefektuuris
(Sisekaitseakadeemia, 2010)
Lõputöö teemaks on „Kriminalistikatehnika kasutamine Lõuna Prefektuuris“. Teema valiku
tingis asjaolu, et varem ei ole uuritud Kriminalistikatehnika kasutamist tapmiste ja
mõrvadega seotud kuritegude lahendamisel Tartu- ...
Verejälgede uuringu kasutamine raskete isikuvastaste kuritegude menetluses Põhja prefektuuris
(Sisekaitseakadeemia, 2015)
Lõputöö käsitleb verejälgede uuringu kasutamist raskete isikuvastaste kuritegude menetluses. Töö on aktuaalne, sest varem ei ole kirjutatud lõpu- ega magistritööd, mis haaraks mitmeid menetluse läbiviimisega seotud osapooli. ...