Verejälgede uuringu kasutamine raskete isikuvastaste kuritegude menetluses Põhja prefektuuris

Abstract

Lõputöö käsitleb verejälgede uuringu kasutamist raskete isikuvastaste kuritegude menetluses. Töö on aktuaalne, sest varem ei ole kirjutatud lõpu- ega magistritööd, mis haaraks mitmeid menetluse läbiviimisega seotud osapooli. Samuti omavad verejäljed tõendusmaterjalina suurt tähtsust. Seetõttu on vaja tõsta verejälgedega kokku puutuvate isikute teadlikkust verejälgede uuringu kasutamisest ja selle võimalustest. Lõputöö kirjutamisest saavad kasu eelkõige kõik Politsei- ja Piirivalveameti, kuid ka teistes asutustes töötavad ametnikud, kes puutuvad oma töös kokku verejälgede uuringu kasutamisega. Eesmärgi saavutamiseks püstitatakse järgmised uurimisülesanded: 1. Erialakirjandusele tuginedes anda ülevaade verejälgede uuringu olemusest ja põhimõtetest. 2. Analüüsida raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise statistikat Eestis Karistusseadustiku §-de 113, 117 ja 118 näitel ajavahemikus 2010-2014, teha dokumendianalüüs Riigikohtu lahendite põhjal ning viia läbi ekspertintervjuud. 3. Erialakirjanduse ja uuringu tulemuste põhjal tuua välja verejälgede uuringu kasutamise alased probleemid Põhja prefektuuri praktikas ning teha ettepanekud olukorra parendamiseks. Lõputöös läbi viidud intervjuude käigus selgus, et verejälgede uuring on vähekasutatav, kuid menetluse seisukohalt vajalik. Samuti selgus, et erinevatel ametikohtadel töötavatel isikutel on erinev seisukoht verejälgede uuringu ja trassoloogia seotusest. Lisaks eeltoodule on intervjuus käsitletud verejälgede uuringute kasutamise peamised probleemid ning tehtud ettepanekuid nende lahendamiseks.