Jälgede klassifikatsioon ja kriminalistikaline tähtsus
Kokkuvõte
Antud teema aktuaalsus seisneb selles, et arvestades kaasaegseid tendentse on vajalik pöörata suuremat tähelepanu esemeliste tõendite kasutamisel tõendamisel. Selle aluseks on jälgede talletamine sündmuskoha vaatlusel, kuna see loob baasi erinevate ekspertiiside määramiseks ja nende tulemuste kasutamiseks tõendamisel. Lõputöö eesmärgiks on Lõuna ja Ida Prefektuuri kriminalistikatalituste 2007.-2011. aasta aruannete põhjal jõuda järeldusele, milline on eriliigiliste kuritegude sündmuskohtade vaatlusel jälgede talletamise dünaamika. Anda teoreetiline ülevaade jälgede kriminalistikalisest tähendusest. Millised on muutused jälgede talletamise osas? Mis põhjustel on toimunud muutused? Kas muutused on vastavuses kuritegevuse dünaamikaga? Töö eesmärgi saavutamiseks kasutab autor kvantitatiivset andmekogumismeetodit, milleks on kahe prefektuuri ametlik kriminalistide tööd kajastav statistiline aruandlus.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1. Trassoloogiliste jälgede mõiste ning nende kujunemine. ; 2. Jälgede klassifitseerimise alused ja liigid. ; 2.1. Inimese kehaosade jäljed. ; 2.2. Murdmis- ja tööriista jäljed. ; 2.3. Transpordivahendi ja looma jäljed. ; 2.4. Muud jäljed ja osised. ; 3. Jälgede kriminalistikaline tähtsus. ; 3.1. Inimese kehaosade jälgede tähtsus. ; 3.2. Murdmis- ja tööriistajälgede tähtsus. ; 3.3. Transpordivahendi ja looma jälgede tähtsus. ; 3.4. Muude jälgede tähtsus. ; 4.Sündmuskohtadelt kaasa võetud jälgede ja objektide analüüs Ida- ja Lõuna prefektuuri kriminalistikateenistuste näitel aastatel 2001-2011. ; Kokkuvõte