Tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus
Kuupäev
2014Metadata
Näita täielikku nimetuse kirjetKokkuvõte
Lõputöö eesmärk on analüüsida tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise võimalusi. Lõputöö ülesehitus on käsitlevate teemade järgi paigutatud kahte põhipeatükki, millest esimene sisaldab tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustussüsteemide ülevaadet Euroopa Liidu riikides ja nimetatud kindlustuse arengut Eestis ning teises peatükis antakse ülevaade töövõime toetamise süsteemi reformist ning analüüsitakse tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise võimalikke lahendeid ja tehakse ettepanek probleemi lahendamiseks. Uurimismeetodina kasutatakse lõputöös teoreetilist uurimismeetodit, see tähendab, et olemasolevaid andmeid analüüsitakse ja sünteesitakse. Euroopa Liidu liikmesriikides katab laiemat osa elanikkonnast riiklik kindlustus ja kõik töötajad on kindlustatud kohustuslikus korras. Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus ei ole kohustuslikku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomisel, mis on tänaseni olnud problemaatiline, oleks vastastikune kindlustusselts sobiv ja vajalik. Selle teostamiseks oleks vaja muuta või täiendada kindlustustegevuse seaduse § 3 lg 2 nõnda, et kindlustusandja võib asutada aktsiaseltsina, vastastikuse kindlustusseltsina või Euroopa äriühinguna, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1.Tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuse valikud ; 1.1.Tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustusmudelid erinevates Euroopa Liidu liikmesriikdes ; 1.2.Eesti arengud tööõnnetuse ja kutsehaiguste kindlustamisel ; 2.Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise võimalused ; 2.1.Töövõime toetamise süsteemi reformi põhimõtted ; 2.2.Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse võimalused ; Kokkuvõte ; Summary ; Viidatud allikate loetelu