Aruandekohustuse seos avaliku huviga

Abstract

Teema on aktuaalne, sest 2013. aastal viis Justiitsministeerium läbi uuringu, milles küsitleti 500 juriidilist isikut, et välja selgitada majandusaasta aruannete maakohtu registriosakonnale esitamata jätmise peamiseid põhjuseid. Kui ettevõtjaid ei trahvita kohustuste õigeaegse täitmise eest, siis ei suurene nende seaduskuulekus ja riigil jääb lisatulu saamata laekumata trahvisummadest. Töö eesmärgiks on selgitada välja aruandekohustuse seost avaliku huviga. Eesmärgi saavutamiseks antakse ülevaade majandusaasta aruannete koostisosadest ja raamatupidamise aastaaruannete koostamise alusprintsiipidest, analüüsitakse majandusaasta aruannete õigeaegset esitamist ja arvutatakse välja majandusaasta aruannete esitamata jätmise ja hilisema esitamise korral oletusliku trahvisumma suuruse. Kui trahvimäär sõltuks majandusaasta aruande hilisemast esitamisest ja mitte esitamisest ja reaalselt ka trahvitaks aruandekohustuslasi, siis trahvimisel hilisema esitamise eest saaks riik lisatulu. Töö koostaja hinnangul parandab trahvimine aruandkohustuslase seaduskuulekust ning majandusaasta aruande esitamise kvaliteet paraneb. Analüüsist lähtuvalt tehakse ettepanekud rakendada miinimum trahvimäär majandusaasta aruande hilisema ja mitte esitamise eest kõikidele aruandekohustuslastele, kehtestada kaks erinevat trahvimäära ja kuvada avalikkusele nende aruandekohustuslaste andmed, kes ei täida aruandekohustust õigeaegselt.