Ettevõtlustoetuste sihipärane kajastamine majandusaasta aastaaruandes vähikasvanduste näitel

Abstract

Töö aktuaalsus on toetuste väljastamise ja kajastamisega seotud probleemid, mis on väljastatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi ka PRIA) poolt põllumajandussektoris tegutsevatele ettevõtetele. Töö probleemiks on see, et nišiettevõtted jäävad tagaplaanile põllumajandustootjate seas. Järjepidevalt on meediakajastuste väljaannetes avaldatud artikleid toetuste teemal, nendega seotud tehingute raskendatud kajastamisest. Tööga soovitakse saada selgust kas antud sektoris tegutsevad ettevõtjad järgivad seadusest tulenevaid kohustusi või on tegemist millegagi, mis tänu mitte laialtlevinud tegevusele omab kõrvalekaldeid kohustustest ja õigustest. Töö eesmärk on anda hinnang ettevõtlustoetuste sihipärasele kajastamisele majandusaasta aruandes vähikasvanduste näitel. Eesmärgi saavutamiseks püstitati neli uurimisülesannet. Ülesannete lahendamisel selgus, et ettevõtluse olemuse mõistmiseks ei ole olemas ühte ja ainsat definitsiooni. Vähikasvandus on ajaliselt pikk ettevõtlustegevus ning sellega kaasnevad riskid. Minimaalsete kulude ja kaubavähkide hinna tõusuta ei ole nišiettevõtetele vähikasvandus ilma toetusteta jätkusuutlik. Aastatel 2002 - 2014. on suurenenud registreeritud ettevõtete kogumaht ca 2,41 korda. Levinum ettevõtlusvorm on osaühing. Toetuste väljastajateks on EAS, PRIA ja Eesti Töötukassa. Vähikasvandusettevõtetele on põhiliseks toetuste väljastajaks PRIA. Peamiseks probleemiks on ettevõtlustoetuste mitte sihipärane kajastamine, mis seisneb õiglase väärtuse määramises. Töö koostaja hinnangul on võimalik olukord, kus toetust ei kirjendata majandusaasta aruandes, vaid soetatakse ettevõttele vara või kasutatakse toetus otse kuluallikate katmiseks. Samuti ei saa välistada toetuste kuritarvitamist, kuna majandusaasta aruannetest eeltoodut kontrollida ei ole võimalik.