Riiginõuete sissenõudmisega seotud probleemid politseitrahvide näitel

Abstract

Teema aktuaalsus väljendub selles, et sissenõudmise protseduuride nõuetekoha-sest täitmisest sõltuvad nii sissenõutavate rahaliste nõuete laekumine riigikassasse ning sellest tingitud riigi majanduslik heaolu kui ka seaduse ning riigivõimu autoriteedikehtestamine rahva seas. Probleemiks on puuduste esinemine praeguses riiginõuete sissenõudmise süsteemis. Riigi sissenõudmissüsteemide efektiivsuse ebapiisavuse tõttu laekub trahviraha riigituludesse planeeritust vähem. Politseitrahvide eba-piisavat laekumist on viimase viie aasta jooksul puudutanud riigikontroll ja riigikogu erikomisjon oma raportites. Politsei ja Piirivalveamet on ka teinud riigikontrollile ettepaneku anda nõuete laekumise järe-levalve funktsioon üle MTAle. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: 1. Anda ülevaade riigi nõuete liikidest. 2. Anda ülevaade politseitrahvi olemusest ja selle tekkimisest. 3. Selgitada politseitrahvide sissenõudmise protsessi. 4. Analüüsida politseitrahvide sissenõudmisega seotud probleeme. Lõputöö eesmärgi täitmiseks saavutamiseks kasutatakse kvalitatiivset uurimismetoodikat erinevate and-mekogumisviisidena. Andmekogumisviisidena kasutatakse dokumendianalüüsi ja intervjuud. Lõputöö tulemusena selgus, et praeguses sissenõudmise süsteemis esineb puudusi, mille tulemusel laekub riigile oodatust vähem tulusid, mis omakorda takistab riigieelarve planeerimist. Alternatiiviks on riiginõuete sissenõudmise tsentraliseerimine. Selleks võib volitada sissenõudmise protsessi MTAle või rajada sel-leks eraldi sissenõudmisega tegelev asutus. Kui jääda praeguse sissenõudmissüsteemi juurde, tuleks seda oluliselt täiendada.