Raha laenutehingud väljaspool pangasüsteemi Eestis

Abstract

Teema on aktuaalne kuna 2014 aasta novembris kiideti Riigikogus heaks eelnõu, mis kohustab kiirlaenufirmasid finantsinspektsioonist taotlema tegevusluba. Teema on uudne kuna töö koostajale teadaolevalt teostatakse esmakordne kiirlaenu pakkujate maksevõime analüüs, antakse ülevaade reguleerimata laenuturu mahust. Töö lisaväärtuseks on see, et maksuhaldur saab maksevõime analüüsist lähtuvalt kontrollida kiirlaenupakkujate deklaratsioonides sisalduvat andmete tõesust. Lõputöö eesmärgiks on analüüsida raha laenutehinguid väljaspool pangasüsteemi Eestis. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud neli uurimisülesannet: 1. Anda ülevaade laenu mõistest. 2. Anda ülevaade kiirlaenu mõistest. 3. Analüüsida kiirlaenupakkujate erisust. 4. Analüüsida kiirlaenupakkujate maksevõimekust Eestis. Osa kiirlaenupakkujaid, kes üldjuhul asuvad väljaspool pangasüsteemi Eestis, laenavad välja suurema hulga raha, kui nende omakapital katab ja seetõttu tekib neil probleeme maksevõimega. Selleks viiakse käesolevas töös läbi kiirlaenupakkujate maksevõime analüüs, kes tegutsevad väljaspool pangasüsteemi. Autor jõudis järeldusele, et enamikel kiirlaenupakkujatel on maksevõime hea. Vastavalt krediidiandjate ja –vahendajate seadusele tegevusloa taotlemiseks peab juriidiline isik Finantsinspektsioonile esitama ettevõtte bilansi ja kasumiaruande ning viimase kolme majandusaasta aruande. Lõputöö analüüsist nähtus, et 304 kiirlaenupakkujast 93 ei vasta nendele nõuetele. Lõputöö koostaja hinnangul paljud praegustest kiirlaenupakkujatest ei taotle tegevusluba Finantsinspektsioonist ja kiirlaenupakkujate arv väheneb.