Audiitori vastutuse kohaldamine Eesti praktikas

Abstract

Töö on aktuaalne, sest Euroopa Liidu uue raamatupidamisdirektiivi nõuete täitmiseks peavad liikmesriigid tegema vajalikud õigusnormide muudatused hiljemalt 20. juuliks 2015. Sellest tulenevalt on Rahandusministeerium algatanud ümarlaua “Arvestusala arengud 2014-2017”, mille tulemuseks on uuenenud raamatupidamise seadus ning arvestusvaldkonna reguleerimisvajadusi käsitlev dokument “Arvestusala valge raamat”, mis sisaldab muuhulgas auditi- ja ülevaatuskohustuse uusi piirmäärasid. Uurimisprobleem seisneb selles, et puudub ülevaade audiitori vastutusele võtmisest Eestis. Ei ole selge, millal ja milliste pretensioonidega pöörduvad auditeeritavad kliendid ja aruannetest informatsiooni tarbijad Audiitorkogu ja Riigikohtu poole seoses ebakvaliteetselt auditeeritud aastaaruannetega. Töö eesmärgiks on selgitada välja audiitori vastutuse kohaldamine Eesti praktikas. Eesmärgi saavutamiseks antakse ülevaade auditi olemusest ja eesmärgist, selgitatakse välja audiitori vastutuse liigid ja analüüsitakse audiitori varalise vastutuse rakendamist Eesti praktikas. Lõputöös kasutatakse kombineeritult kvalitatiivset ja kvantitatiivset uurimismeetodit. Analüüsitakse õigusakte, teemakohaseid Riigikohtu lahendeid, läbiviidud küsimustikke ja intervjuusid. Analüüsi tulemusena tegi autor ettepaneku tõhustada Audiitorkogul audiitorite vastutusele võtmise meetmestikku: määrata igale puudujääkidega audiitorteenust osutanud audiitorile karistusena noomitus või märkus; sõlmida Maksu- ja Tolliameti ning Audiitorkogu vahel koostöölepe auditeeritud majandusaasta aruannetes revisjoni käigus ilmsiks tulnud vigade edastamiseks ja kustutada AudSi § 62, kuna see ei ole rakendust leidnud.