Kinnisasjaga seotud tehingute maksustamine käibemaksuga

Abstract

Lõputöö teema on aktuaalne, sest kinnisasja müüjate ja ostjate seas pole välja kujunenud ühesugust kindlat praktikat kuidas teavitada maksuhaldurit vabatahtliku maksustamise kohaldamisest. Lõputöö eesmärgiks on analüüsida kinnisasjadega seotud tehingute maksustamist käibemaksuga. Töö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: 1. Antakse ülevaade käibemaksu olemusest. 2. Antakse ülevaade kinnisasja mõistest Euroopa Liidu liikmesriikides. 3. Antakse ülevaade kinnisasjast ja selle maksustamisest käibemaksuga. 4. Analüüsitakse sisendkäibemaksu mahaarvamisega soetud probleeme. Kinnisasjade võõrandamisel on kaks varianti, kas tehing on käibemaksuga maksustatav või on see maksuvaba. Maksuvaba käivet on võimalik vabatahtlikult maksustada, sellest Maksu- ja Tolliametit eelnevalt teavitades. Vabatahtliku maksustamise kohaldamisel käive pöördmaksustatakse KMS § 411 kohaselt ning otsest maksulaekumist riigikassasse ei toimu. Lisaks on probleeme tekitanud kinnisasja esmane kasutuselevõtt ja eluruumide rendi ja üüri vabatahtliku maksustamise piiramine. Seaduses puudub definitsioon kinnisasja kasutusele võtmise kohta, see aga põhjustab eriarusaamasid ning segadust millal on ehitis esmaselt kasutusele võetud ja millal mitte. Alates 1. jaanuarist 2015 ei saa Rahandusministeeriumi seisukohalt eluruumide renti ja üüri enam vabatahtlikult maksustada, antud olukord pole aga äriühingute suhtes õiglane. Tehingu maksustamisel tuleks lähtuda eelkõige majanduslikust sisust, mitte korteri registrijärgsest kandest.