Pensionisüsteemide tulemuslikkus Eesti ja Põhjamaade näitel
Kokkuvõte
Rahvastikuprognoosi kohaselt kasvab Eestis vanemaealise rahvastiku arv, samal ajal
kui tööealiste inimeste hulk on vähenemas. Pensionisüsteem ei saa olla tulemuslik, kui töötavatelt isikutelt laekuvast maksutulust ei suudeta finantseerida vanurite pensione. Üheks võimaluseks lahendada demograafilistest muutustest tekkivat olukorda on pensionisüsteeme reformida. Järjekindlate reformide tulemusel on võimalik rahastada pensionisüsteeme viisil, kus inimestele on kindlustatud sotsiaalne kaitse riigi
poolt.
Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida Eesti ja Põhjamaade pensionisüsteemide tulemuslikkust. Töö eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisülesanded:
1. Uurida pensionisüsteemide rahastamismudelite ülesehitust.
2. Välja selgitada pensionisüsteemide tulemuslikkuse hindamise võimalused.
3. Analüüsida Eesti ja Põhjamaade pensionisüsteeme ning nende reformimist.
4. Võrrelda Eesti ja Põhjamaade pensionisüsteemide tulemusindikaatoreid.
Töös antakse teoreetiline ülevaade pensionisüsteemide mudelitest ja süsteemide tulemuslikkuse näitajate leidmisest ning hindamisest. Töö empiirilises osas kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, töös uuriti ja võrreldi Eesti ja Põhjamaade majandus- ja rahvastikunäitajaid ning nende seost kehtiva pensionisüsteemiga ja süsteemi tulemuslikkusega.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1. Pensionisüsteemide rahastamine ja tulemuslikkus ; 1.1. Pensionisüsteemide rahastamismudelid ; 1.2. Pensionisüsteemide tulemuslikkuse hindamise võimalused ; 2. Pensionisüsteemid Eestis ja Põhjamaades ; 2.1. Pensionisüsteemid ning nende reformimine Eestis ja Põhjamaades ; 2.2. Eesti ja Põhjamaade pensionisüsteemide tulemusindikaatorid ; Kokkuvõte ; Summary ; Viidatud allikate loetelu ; Tabelite ja jooniste loetelu