Kaubanduskaitsemeetmete mõju eesti impordile õhkrehvide ja jalgrataste näitel
Kokkuvõte
Lõputöö eesmärk on selgitada välja muutused Eesti impordis peale kaubanduskaitsemeetmete ülevaatamist ja kehtestamist perioodil 2015-2022, Euroopa Komisjoni kehtestatud määruste ning Statistikaameti andmete põhjal. Lõputöö uurimisprobleem on püstitatud küsimusena, kui palju mõjutavad kehtestatud kaubandusmeetmed Eesti importi. Uurimistöös kasutati andmekogumismeetodina dokumendianalüüsi ja andmeanalüüsimeetodina statistilist andmeanalüüsi. Kokku analüüsiti 14 Euroopa Komisjoni määrust. Uuringu tulemusel selgus, et peamiseks rakendatavaks kaubanduskaitsemeetmeks on dumpingumaks ning meetmeid kehtestavaid uurimisi algatatakse ainult ettevõtete kaebuste laekumise põhjal. Leiti, et kõige enam kehtestatakse dumpingu maksu Euroopa Liidu mõistes kolmandatele riikidele ning kõige sagedamini on menetluste tulemus lõpliku meetme kehtestamine. Töös kirjeldatakse statistiliselt kahele kaubale kehtivate kaubanduskaitsemeetmete mõju Eesti impordile. Lõputöös tehakse järeldusi, vaadeldaval perioodil toimunud impordi muudatustes.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1. Kaubanduskaitsemeetmete rakendamine impordi reguleerimisel ; 1.1. Kaubanduskaitsemeetmete rakendamine ja menetluste algatamine ; 1.2. Kaubanduskaitsemeetmetest tekkinud kahju ning meetmete vältimiseks kasutatavad lahendused ; 2. Empiiriline uuring ; 2.1. Uuringu metoodika, protsess ja valim ; 2.2. Dokumendianalüüsi tulemused ; 2.3. Kaubanduskaitsemeetmete mõju statistiline andmeanalüüs perioodil 2015-2022 ; 2.3.1. Uute kummist õhkrehvide impordi analüüs aastatel 2015-2022 ; 2.3.2. Mootoriga jalgrataste impordianalüüs aastatel 2016-2022 ; 2.4. Järeldused ja ettepanekud ; Kokkuvõte