Otsi
51.-60. nimetus 70-st
Kinnipeetavate liikumisvõimalused ja distsipliinirikkumised Tartu vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2012)
Käesoleva töö põhisuund annab ülevaate Tartu vangla kinnipeetavate liikumisvõimalustest ning kinnipeetavate hinnangutest vangla poolt pakutavatele liikumisvõimalustele ja distsipliinirikkumiste põhjustajatele. Teaduskirjandusest ...
Sotsiaalprogrammide rakendamine Murru vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2007)
Juba vanadel aegadel on inimesed üksteist aidanud ja nüüd on see aitamine jõudnud ka vanglatesse. Sotsiaaltöö on läbi aegade muutunud ainult paremaks ja efektiivsemaks. Uurimistulemustest selgus, et programmid on kinnipeetavate ...
Tingimisi enne tähtaegne vabastamine, kui üks vangistusest vabastamise võimalus Pärnu Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2006)
Töö eesmärk: anda ülevaade kinnipeetavate tingimisi enne tähtaegsest vabastamisest pärnu vanglas ja välja selgitada, kas kinnipeetavate tingimisi enne tähtaegne vabastamine on olnud kvalitatiivne või kvantitatiivne . ...
Distsiplinaarkaristuse mõju kinnipeetavale Tallinna Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2008)
Lõputööd eesmärgiks on analüüsida, millist mõju avaldavad hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetavale - kuidas hindavad kinnipeetavad distsiplinaarkaristuste mõju endile, kas nad mõistavad distsiplinaarkaristuste ...
Vihajuhtimine kui kognitiiv-käitumuslik meetod kinnipeetavate agressivsuse mõjutamiseks (Tartu Vangla näitel)
(Sisekaitseakadeemia, 2006)
Lõputöö eesmärgiks on uurida kognitiiv-käitumuslikul teoorial põhineva sotsiaalprogrammi „viha juhtimine” mõju kinnipeetavatele ning tuua välja programmi tugevused ja puudusi ning teha ettepanekuid selle paremaks kohaldamiseks ...
Tartu Vangla saatmisosakond ja saatmisega seotud probleemide lahendamine
(Sisekaitseakadeemia, 2008)
Töö eesmärk on uurida ja anda ülevaade saatmisosakonnast, selle töökorraldusest ning saatmisega seotud probleemidest.
Töö sisaldab ametnikega läbi viidud ankeetküsitluse vastuste analüüsi.
Lõputöö hüpoteesiks on väide, ...
Vanglas kujunenud lähisuhted kinni peetavate isikute ja ametnike vahel (Tartu Vangla näitel)
(Sisekaitseakadeemia, 2006)
Lõputöö eesmärk on selgitada välja asjaolud, mis viisid ametnikud selleni, et nad asusid rikkuma seadust ning alustasid suhet kinni peetava isikuga.
Uurimismeetodina kasutas autor struktureeritud intervjuud. Uurimuse ...
Viha mõõtmine Eesti vanglate näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2009)
Viha vanglasüsteemis on emotsioon, mis tekkib kergesti, lähtuvalt keskkonnast ja inimeste erinevatest iseloomuomadustest. Kuna viha on emotsioonina üks kõige püsivamaid ja esilekerkivamaid tuleb sellega tegelemisele ...
Sõltuvusrehabilitatsioon (Viru Vangla täiskasvanute Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna uuring)
(Sisekaitseakadeemia, 2009)
Käesoleva töö teoreetilises osas teeb autor ülevaate uimastipoliitikas toimuvast, Euroopa
Liidu narkostrateegiatest, rehabilitatsioonist. Lõputöö empiirilise uuringu eesmärgiks on
välja selgitada Viru vangla uimastivaba ...
Esmakordselt vahistatu toimetulek eelvangistuses Tallinna vangla eelvangistuse osakonna näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2009)
Lõputöö eesmärgiks on kirjeldada ja analüüsida esmakordselt vahi alla sattunud inimese
toimetulekut eelvangistuses.
Lõputöö hüpoteesiks on väide, et esmakordselt vahistatud vajavad ilmnevate
kohanemisprobleemidega ...