Prümi lepingu ja otsuse rakendamisest

Abstract

See kirjutis annab tutvustava ülevaate Prümi lepingu loomisest, toimimisest ja sellele osaks saanud mõningasest kriitikast. Vajadus sõlmida Prümi leping tulenes Schengeni ja Euroopa Liidu (EL) laienemise järel Euroopa riikide sisepiiride kontrolli järkjärgulisest kadumisest. Kontrolli kadumise tõttu tekkisid rahvusvahelise kuritegevusega seotud probleemid ja Euroopa riikidel tekkis vajadus tihendada riikidevahelist koostööd, et võidelda terrorismi, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserändega. Kuritegude lahendamise hõlbustamiseks oli vaja võimaldada Euroopa õiguskaitseorganitel tõhusalt jagada naaberriikidega kurijategijate DNA ja daktüloskoopilisi ehk sõrmejälgede andmeid ning sõidukite registreerimisnumbreid. Prümi konventsiooniga (edaspidi Prümi leping) loodi selleks vajalikud õiguslikud mehhanismid ja digitaalne taristu.