Riigipoolse toetuse kajastus majandusaasta aruannetes Tallinna teatrite näitel
Kokkuvõte
Lõputöö on aktuaalne kuna aastaid kehtivat etendusasutuse seadust ei ole suudetud rahastuse poole pealt
rakendada ning kõikehõlmavat ü levaadet, kui palju maksumaksja raha igal aastal teatrite kasutusse jõuab on
keeruline leida, kuna teatrite aruannetes on rahastuse kirjendamine erinev.
Lõputöö uurimisprobleemist tulenevalt püstitati küsimus: kas Tallinna teatrite valitsusepoolne
finantseerimine on arusaadavalt teatrite majandusaasta aruannetes kirjendatud?
Lõputöö eesmärk on välja selgitada Tallinna teatritele makstava tegevustoetuse arusaadav kajastamine
majandusaasta aruannetes aastatel 2011-2017.
Lõputöö hüpotees on, et kõik teatrid kajastavad riigieelarvest saadud tegevustoetust majandusaasta aruande
tegevusaruandes, tuues vähemalt korra välja kogu tegevustoetuse summa riigieelarvest (sama summa, mis
on ka riigieelarve seletuskirjas), mis on eraldi liigendatud vastavalt toetuse suurusele
Kultuuriministeeriumist tegevtoetuseks ja põhivara soetuseks ning Kultuurkapitalist.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1. Teatri sihtfinantseerimise olemus ; 1.1. Teatri olulisus ; 1.2. Sihtfinantseeringu otstarve ja kajastamine aruannetes ; 2. Riigieelarve rahastamise kirjeldamine majandusaasta aruannetes aastatel 2011-2017 ; 2.1. Riigieelarvest teatrite rahastamine ; 2.2. Tallinna teatrite sihtfinantseerimise esitamise majandusaasta aruannetes ; Kokkuvõte