Rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmete rakendamine pangandussektori näitel

Abstract

Uurimisprobleem seisneb rahapesu riskimaandamise hooletuses Eesti pangandussektoris vaatamata kohaliku seaduse kooskõlale rahvusvahelise õigusega, mis soodustab Eesti pankade kasutamist rahapesu kanalitena. Kriminaalse päritoluga raha liigub viimastel aastatel tavatult suurtes summades läbi Eesti pankade. Eesmärk oli välja selgitada rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmete rakendamist pangandussektori näitel. Eesmärk sai täies mahus saavutatud ja uurimisülesanded täidetud. Uurimisprobleem on leidnud osalise lahenduse. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks kasutatakse kvalitatiivset uurimismetoodikat erinevate andmekogumise viisidena. Andmete kogumiseks kasutatakse nii kvalitatiivset dokumendianalüüsi kui poolstruktureeritud küsitlust. Küsitlus viiakse läbi Venemaa pankade seas, mille valimisse kuuluvad kõrgeima reitinguga pangad. Andmete analüüsiks kasutatakse kvalitatiivset sisuanalüüsi. Esimene ettepanek seisneb selles, et kui on kindlaks tehtud tegurid, millest on tingitud Venemaa pankadest algava rahapesu riskid, siis Eesti ja Venemaa pooled võivad leppida kokku neis tunnustes, mis konkretiseerivad rahapesu kahtluse alust, et Eesti pool saaks alustada Venemaal algavate rahapesukahtlusega tehingute ajaldise seirega. Teine ettepanek seisneb selles, et riikliku järelevalveasutuse pädevuse laiendamiseks rahapesuriski maandamise nimel kas välistada kohaliku seadusega välisriikide krediidiasutuse filiaale panga ettevõtlusmudelina Eestis või siis alternatiivvariandina laiendada järjekordses Euroopa Liidu rahapesuvastases direktiivis filiaali asukohariigi järelevalveasutuste pädevust filiaalide järelevalve üle. Tulemustel on võimalusi teoreetiliseks või ka praktiliseks rakenduseks.