| dc.contributor.author | Küts, Kristel | |
| dc.contributor.other | Güldenkoh, Maret, juhendaja | |
| dc.contributor.other | Sisekaitseakadeemia. Finantskolledž | |
| dc.date.accessioned | 2018-06-14T09:00:09Z | |
| dc.date.available | 2018-06-14T09:00:09Z | |
| dc.date.issued | 2018 | |
| dc.identifier.uri | https://digiriiul.sisekaitse.ee123456789/2100 | |
| dc.description | Sissejuhatus ; 1. Raha hoiustamine , 1.1. Raha maksevahendina ; 1.2. Raha kasutamine pangakaardiga ; 2. Kontaktvabade pangakaartide kasutamine Eestis ; 2.1. Viipemakse väljastavate pankade informatsioon viipemaksete kohta ; 2.2. Viipekaartide kasutajate rahulolu viipekaartidega ; Kokkuvõte | et_EE |
| dc.description.abstract | Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada tarbijate rahulolu viipemakse kaartidega maksmisel. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti teemakohast teadus- ja erialast kirjandust raha kui maksevahendi kohta sh viipekaartide teket ning raha hoiustamisvõimalusi krediidiasutustes. Eesti tegutsevate krediidiasutuste viipekaartide väljastamise tingimusi ning toodi välja viipekaartide kasutamisest tulenevad riskid. Lisaks analüüsiti viipemaksega pangakaartide kasutajate teadlikkust, kasutamise põhjuseid ja arvamust kehtestatud limiidi mõistlikkuse kohta.
Töös selgus, et raha on üldine ametlik maksevahend, mis on müntide ja rahatähtede kujul. Raha on materiaalne asi ehk kaup, seda ei ole võimalik osta ega müüja. Sularaha võeti kasutusele, tasumiseks erinevate toodete ja teenuste eest. Mida rohkem aeg edasi, seda vähem sularaha aga kasutatakse. Sularaha tehingutele eelistatakse kasutada kaardimakse tehinguid, tänu millele saab raha hoiustada krediidiasutustes. Kiire tehnoloogia areng on muutunud pangakaardiga tasumise tarbijate ja ka kaupmeeste jaoks kiiremaks ja mugavamaks tänu kontaktvabade maksete võimaldamisele. Eestis tuntud viipemakse muudab väikeostud mugavamaks ning hoiab kokku pangakaardiga maksmisel kuluvat aega. Viipekaardi tehnoloogial põhineva pangakaardiga maksmisel ei tule alati sisestada neljanumbrilist PIN-koodi, piisab ainult pangakaardi asetamisest makseterminali juurde ning maksmisele kuuluv summa läheb pangakontolt maha.
Lõputööga selgus, et Eestis väljastavad kontaktvabu pangakaarte viis krediidiasutust. Esimesed kontaktvabad pangakaardid anti Eestis välja 2016. aasta augustis. Küsitlusele viipemakse koha, mis oli suunatud tudengitele, vastas kokku 390 inimest. Neist 194 kasutab ja ülejäänud ei kasuta viipemakset. Viipemakset kasutatakse kuna see on mugav ning säästab aega. Viipemakset ei kasutata aga põhjusel, kuna see pole tarbijate jaoks piisavalt turvaline ning kardetakse pangakaardi kaotamist. Uudse makseviisi kasutamisel ollakse ebakindlad ning isegi need, kes seda kasutavad, tajuvad uuendusliku makseviisi ohtu. | et_EE |
| dc.language.iso | other | et_EE |
| dc.publisher | Sisekaitseakadeemia | et_EE |
| dc.subject | viipemakse | et_EE |
| dc.subject | pangakaardid | et_EE |
| dc.subject | krediidiasutused | et_EE |
| dc.subject | kontaktivabad pangakaardid | et_EE |
| dc.subject | raha | et_EE |
| dc.subject | tarbijad | et_EE |
| dc.title | Tarbijate rahulolu viipemakse kaartidega | et_EE |
| dc.title.alternative | User Satisfaction with Contact-Free Cards | et_EE |
| dc.type | Thesis | et_EE |
