Maa maksustamise õiguslikud aspektid ja erisused Eesti Vabariigis

Abstract

Uurimustöö peamine eesmärk on selgitada maamaksu praegust olukorda Eesti Vabariigis ning selle sobivust ning ajakohasust. Detailsemalt on uuritud ja analüüsitud võimalikke lahendusi ning tulevikusuundi. Selleks on küsitletud maakorraldajaid ning toetutud nende arvamustele ja väljapakutud lahendustele. Antud töö hüpoteesi on uuritud küll teoreetiliselt, kuid peamised avaldused on teinud küsitletud maakorraldajad. Maakorraldajate vastused tõestasid mitte ainult püstitatud teesi, vaid andsid aluse nimetatud teema edasi uurimiseks. Kuna käesoleva töö maht ei võimaldanud põhjalikumalt võimalikke lahendusi uurida, siis saab siinkohal teha ettepaneku maamaksule tulevikus rohkem tähelepanu pöörata ning töötada välja võimalik Eestile sobiv maa ja kinnisvara maksustamissüsteem. Uuritud teema uudsus seisneb tõsiasjas, et maamaksu ei ole aastaid analüüsitud ning muudetud. Samal ajal on inimesed omandanud järjest rohkem eluasemeid, neid ehitatakse palju juurde ning kõik see, lisaks kasvavatele kinnisvara hindadele, on tõstatanud küsimuse – kas maamaks peegeldab tegelikku maksevõimet? Vastus on, et ei peegelda. Järjest rohkem omandatakse kinnisvara, see on aga tõstnud tehingute väärtuseid, mis on viinud selleni, et seaduses sätestatud maksubaas ei vasta enam tegelikkusele. Seega on üks võimalik lahendus hakata maksustama kinnisvara. Tänapäeval oleme juba olukorras, kus maade hinnad on märkimisväärselt madalamad, kui ehitiste väärtused. See on aga indikatsioon, et kohalikel üksustel jääb saamata võimalik tulu, mille osatähtsus nende eelarvetesse oleks suur.