Väärtpaberitehingute maksustamine tulumaksuga

Abstract

Käesoleva lõputöö teema valiku tingis teema aktuaalsus. Juriidiliste isikute tulumaksust vabastamine aastal 2000 tähendas muuhulgas ka seda, et väärtpaberitehingutest saadud kasu hakati juriidiliste ja füüsiliste isikute puhul maksustama erinevalt. Eriti teravalt kerkis kõnealune probleem esile seoses Hansapanga aktsiate müügiga, kui füüsilised isikud pidid maksma oma väärtpaberite võõrandamisest saadud tulult tulumaksu samal ajal kui äriühingu vormis aktsiad müünud isikud võisid säilitada kogu kasu ja selle edasi investeerida. Antud lõputöös uuritakse tekkinud ebavõrdse olukorra tagamaid. Vaadeldakse millist mõju on antud olukord avaldanud nii füüsiliste kui juriidiliste isikute lõikes. Uuritakse ka Eesti Vabariigi Valitsuse poolt välja pakutud lahendusi. Eelkõige nii nimetatud investeerimiskonto süsteemi. Vaadeldakse millist mõju võivad plaanitavad muudatused avaldada inimeste käitumisele. Töös uuritakse ka võimalike seadusemuudatuste mõju majandusele ja riigieelarvele. Samuti uuritakse võimalike seadusemuudatuste mõju finantsturgudele. Töös jõutakse järeldusele, et väärtpaberitehingute maksustamisel koheldakse füüsilisi ja juriidilisi isikuid ebavõrdselt olenemata sellest, et maksuobjekt on sisu poolest sarnane. Selgus, et tänane süsteem hägustab Eesti majandust mitmel olulisel moel. Järelikult on mõistlik seda süsteemi korrigeerida. See võiks omakorda kaasa tuua füüsiliste isikute investeerimiskalduvuse suurenemise ja seeläbi ka potentsiaalse tarbimislaenude vähenemise.