E-kontrolli rakendamine Maksu- ja Tolliametis

Abstract

Käesoleva lõputööga soovib autor anda ülevaate e-kontrolli protsessist ja metoodikast, teiste riikide vastavast kogemusest ja selgitada välja võimalikud puudused ja eelised e-kontrolli rakendamisel Maksu- ja Tolliametis. Uuringu tulemusena annab autor soovitused kuidas ekontrolli paremini juurutada. Töös ei vaadelda tollijäralvalvet, sest vastasel juhul poleks antud töö enam lõputöö raamidesse mahtunud. Lõputöö koosneb neljast peatükist ning töö mahuks ilma lisadeta on 35 lehekülge. Töö on kirjutatud eesti keeles, millele lisandub venekeelne lühikokkuvõte. Töö lõpus on toodud lisad. Töö uuringu osa moodustab autori poolt läbiviidud küsitlus selgitamaks välja e-revidentide arvamuse e-kontrolli rakendamisest, võimalustest kuidas kasutada e-kontrolli tõhusamalt ning e-kontrollis kasutatavatest programmidest. Küsitlused saadeti kahekümne kolmele erevidendile, tagasiside tuli üheteistkümnelt. Töös tulemusel jõuab autor järeldusele, et e-kontrolli kasutuselevõtt toimub järk-järgult. Aastast 2005, mil hakati e-kontrolli rakendama, on käesoleva ajani e-kontroll Eestis oluliselt edasi arenenud. Peamiseks probleemiks on ühtse auditfaili puudus ja andmete hankimine äriühingust. Samas on e-kontroll tunduvalt kiirem, efektiivsem ja kvaliteetsem viis revisjoni läbiviimisel. Selleks, et e-kontrolli Eestis paremini juurutada on vaja läbi viia pidevaid ITkoolitusi, eraldada revidente tehtavate ülesannete alusel ning sätestada auditfaili seadusandluses.