Tööõnetuste ja kutsehaiguste kindlustamine ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse vajalikkus Eestis
Kokkuvõte
Töö teema olulisus seisneb selles, et Eesti ühinedes Euroopa Liiduga (EL-iga), võttis omaks
selles liidus kehtivad põhimõtted. Kui enamikes teistes EL-i riikides on kehtestatud
konkreetne tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus, siis Eestis see puudub. Käesoleva
tööga püüti leida vastust küsimusele, kas Eestis oleks vaja kehtestada tööõnnetus- ja
kutsehaiguskindlustuse seadus. Sellele vastuse leidmiseks võrreldi Eesti 2001.aasta
tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõud EL-i liikmesriikides kehtestatud
põhimõtetega. Analüüsiti ka antud valdkonna statistikat.
Läbiviidud võrdluste ja analüüsi tulemusena arvab autor, et Eestis oleks vaja kehtestada
tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus. Nimetatud seadus hoiaks ära ootamatud
suured kulutused tööandjatel, aitaks taastada tööõnnetuse juhtumise või kutsehaiguse
ilmnemise- eelse olukorra, muudaks Eesti tööõnnetus- ja kutsehaigusalase statistika
usaldusväärsemaks. Samas peaks see seadus suutma tagada töötajatele, kelle tervist on töö
kahjustanud, kiire ja õiglase hüvitise.
Võtmesõnad : tööõnnetus (-ed), kutsehaigus
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1.Tööõnnetused ja kutsehaigused Euroopa Liidu riikides ; 1.1.Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise põhimõtted ; 1.2.Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse finantseerimine ; 1.3.Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustusmaksete määrad ning ülem- ja alampiirid ; 1.4.Tööõnnetuste esinemissagedus Euroopa Liidu riikides ; 2.Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustusmaksetest saadavad hüvitised ; 2.1.Surmaga lõppenud tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamine ; 2.2.Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustusmaksetest saadavate hüvitiste suurused ; 2.3.Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustusmaksetest saadavate hüvitiste maksustamine ; Kokkuvõte