Kütuseaktsiis ja selle määra tõusu mõju tootmiskuludele

Abstract

Lõputöö uurimisobjektiks on kütuseaktsiis ja selle määrade tõusuga seotud mõjud ettevõtete tootmiskuludele ja selleläbi ka keskmisele hinnatasemele. Antud töö eesmärgiks on kütuseaktsiisi osakaalu leidmine kütusekasutusel ja määrade tõusu mõju avaldumine hinnatasemele makrotasandil ja kahe ettevõtte näitel mikrotasandil, kus täpsemaks uurimisobjektiks on kütuseaktsiisi osa kogukuludes. Tööle püstitatud hüpoteesi kohaselt varieerub kütuse aktsiisimärade tõusu mõju oluliselt erinevate sektorite lõikes. Uurimismeetodina kasutas autor saadud andmete suhtarvanalüüsi ja võrdlevat analüüsi koostatud tabelitel ja graafikutel toodud andmetest. Andmed esitasid ettevõtted kütusearvete koopiatena ja üldkulude väljavõtete koopiatena kuluaruannetest perioodi november 2007- veebruar 2008 kohta. Makromajandusliku mõju uuringul kasutati statistikaametist saadud ettevõtete majandusnäitajaid (2001-2006) kütusele ja energiale tehtavatest kulutustest. Kogutud andmete analüüsist tulenes, et makrotasandil on kütuse tarbimine järk-järgult suurenenud, mis toob kaasa kütuseaktsiisi mitmemiljardilise riigieelarvesse laekumise suurenemise. Kuna ¾ kütuseaktsiisi tulust riigieelarves kasutatakse otseselt teedeehituse finantseerimiseks, siis peaks olema aktsiisi laekumise suurenemise positiivne efekt mõne aja pärast kõigile liiklejatele tajutav. Kogu tootmiskulude tase kasvas kahe ettevõtte näitel kütuse aktsiisimäärade tõusu tagajärjel toiduainetetööstuse puhul ligi 4% ja transpordiettevõtte puhul 11%. Kütuse aktsiisimaksu osakaal suurenes alla 1% toiduainetetööstuses ja alla 10% transpordi ettevõttes, kus peamiseks muutuvkuluks on kütusekulu. Sellisel määral tootmiskulude suurenemine võib saada üheks teguriks hindade tõstmisel tootmises, kuid kütuse aktsiisimäärade ligi 25% tõus üksi ei oma siiski piisavalt kaalukat osa hindade kujunemisel, millele andis kinnitust ka võrdlus kütuste jaehindade ja tarbijahinnaindeksiga. Kuna uuring mikrotasandil on läbi viidud majandusteoreetilises mõttes lühikesel perioodil, ei pruugi tehtud järeldused ja prognoosid ettevõtete tootmisotsuste tingimuste muutumisel reaalselt aset leida ning seega ei saa antud tulemusi kasutada ettevõtete käitumise üldistamisel.