Topeltmaksustamise võimalikkusest seltsingu tulu rahvusvahelisel maksustamisel
Kokkuvõte
Lõputöö eesmärk oli analüüsida topeltmaksustamise tekkimise võimalikkust seltsingu
tulu rahvusvahelisel maksustamisel. Esimeses uurimisetapis anti ülevaade seltsingu
õiguslikust regulatsioonist. Selgus, et seltsing on isikuteühendus, millel puudub võime
teha iseseisvalt tehinguid. Teiseks analüüsiti seltsingu tulu maksustamist ja
topeltmaksustamise vältimise meetodeid. Selgitati, et Eestis maksustatakse seltsinguid
seltsinglaste tasemel. Topeltmaksustamise vältimiseks kasutab Eesti krediidimeetodit.
Maksulepingud seltsingute suhtes rakendada ei saa, sätted laienevad vaid
seltsinglastele. Kolmandaks analüüsiti näiteid, mis kajastasid kahte probleemset
olukorda, kus teoreetiliselt on võimalik seltsingu/seltsinglase tulu topeltmaksustamine:
riigid liigatavad seltsingut erinevalt ning riigid liigitavad seltsingut samamoodi, aga
kohtlevad erinevalt. Selgus, et mõlemas olukorras tekib seltsinglase tulu
topeltmaksustamine. Kui üheks osapooleks oleva riigiga samastada Eesti, siis ühel
juhul suutis Eesti tekkiva topeltmaksustamise vältida, teisel juhul tekkis siiski osaline
topeltmaksustamine. Seega täideti töö eesmärk ja tõestati hüpotees: seltsingu tulu
rahvusvahelisel maksustamisel on võimalik topeltmaksustamise tekkimine.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1.Seltsingu õiguslik regulatsioon ja tulumaksuga maksustamine ; 1.1.Seltsingu mõiste ja olemus ; 1.2.Seltsingu maksustamine tulumaksuga ja topeltmaksustamise vältimine ; 2.Topeltmaksustamine seltsingu tulu rahvusvahelisel maksustamisel ; 2.1.Seltsingu ja seltsilise vahelise laenu intresside maksustamine Prantsusmaa ja Eesti näitel ; 2.2.Seltsingu ärikasumi väljamakse maksustamine Eesti ja Ungari näitel ; Kokkuvõte