Rikkumisega seotud tollivõla tekkimise koosseisud Euroopa Liidu tolliõiguses

Abstract

Lõputöö eesmärk on analüüsida, kas ajakohastatud tolliseadustik kõrvaldab edaspidi probleemid rikkumisega seotud tollivõla tekkimise juhtude õiguslikul kvalifitseerimisel või mitte. Lõputöös on vajalike lähteandmete kogumisel kasutatud kvalitatiivset andmekogumismeetodit. Lõputöö tulemusena selgitati välja, et tollieeskirjade rikkumisel tekib tollivõlg, mis hõlmab endas kohustust maksta imporditollimaksu kui ka impordikäibemaksu ja impordiaktsiisimaksu. Toodi mitu näidet rikkumisega seotud tollivõla tekkimuse koosseisu. Euroopa Liidu kohtupraktikas on palju probleeme seotud tollivõla kvalifitseerimisega. Selleks, et õigesti tollivõlga kvalifitseerida on vaja kindlaks teha, millise ÜTS-i artikli alusel tollivõlg on tekkinud, tuleb võrrelda tekkeolusid ÜTS-i poolt sätestatud tollivõla tekkimise alustega. Ajakohastatud tolliseadustik kõrvaldab edaspidi tollivõla tekkimise juhtude kvalifitseerimisel tekkinud õiguslikud probleemid, kuna ajakohastatud tolliseadustiku rikkumisega seotud regulatsioon katab ÜTS rikkumisega seotud regulatsiooni ning ajakohastatud tolliseadustikus käsitletakse tollivõla lõppemise alustena ka neid asjaolusid, mis ÜTS kohaselt välistavad tollivõla tekkimise. Uurides mõlemaid seadusi tuli välja, et ajakohastatud tolliseadustiku regulatsioon hõlmab endas kõiki neid rikkumisega seotud tollivõla tekkimise koosseise, mis on sätestatud ka praegu kehtivas tolliseadustikus, isegi rohkem kui hõlmab, täiendab neid. Mõlema seadustiku detailne uurimine, tõi välja, et ajakohastatud seadustik on kaasaegsem, arusaadavam, seda on lihtsam kasutada, kuna on rohkem ühiseid eeskirju ning need on ühtlustatud.