| dc.description.abstract | Lõputöö eesmärgiks on analüüsida 2009-2010 aastal Eestis tõstetud
tarbimismaksumäärade vastavust maksevõimelisuse põhimõttele. Töö eesmärgi
saavutamiseks püstitas autor neli uurimisülesannet. Peamiste tarbimismaksudena on
vaatluse all käibemaksu standardmäär, kütuse ning alkoholi aktsiisimäärad. Peamiste
kuluartiklitena on vaatluse all toit ning mittealkohoolne jook, alkohoolne jook ning
transport.
Teema on aktuaalne, kuna nii 2009. aastal kui ka 2010. aastal on tõstetud mitmeid
tarbimisega seotud makse. Samas on 2008. aasta teisest poolest hakanud kasvama
töötute arv, mis on üks eratarbimise languse põhjuseid. Meedias on arutletud selle üle,
et kas mitte tarbimismaksude tõstmine ei soodusta ühiskonna kihistumist.
Autor jõudis järeldusele, et maksumäärade tõstmine läheb vastuollu I kvintiili
kuuluvate inimeste maksevõimega, kuna elades alla vaesuse piiri, on nende
maksukoormus suurenenud sama võrra kui IV kvintiili kuuluvatel inimestel, kes
teenivad vaesuspiirist 55% kõrgemat sissetulekut. Peamiseks tarbimismaksuks, mis
tekitab ebavõrdse olukorra I kvintiili jaoks on käibemaksu standardmäär. Toit ning
mittealkohoolne jook on I kvintiili suurim kuluartikkel. Käibemaksu standardmäära
tõstmine on regressiivse mõjuga, koormates enim I kvintiili kuuluvaid inimesi. | et_EE |
