Sirvi aasta järgi
61.-80. nimetus 2493-st
-
Üldine tööstustehnoloogia. III, Tehnoloogiliste protsesside tuleohutus
(Sisekaitseakadeemia, 2004)Õppematerjal tutvustab tööstusliku tehnoloogia teket ja arengut, tööstuse kujunemist ning enam levinud tööstusharude tehnoloogilisi protsesse ja nende tuleohtlikkust. Samuti selgitab õppematerjal süttimisvõimelise keskkonna ... -
Eraõigus : Ülevaatekursus : Teine trükk
(Sisekaitseakadeemia, 2004)Era- ja avaliku õiguse norme ei saa täielikult eristada, vaid nad on üksteisega mitmeti seotud. Näiteks sisaldavad tööõigus ja konkurentsiõigus kõrvuti nii era- kui ka avalikõiguslikke norme. -
Väärteomenetlus II : Teine trükk
(Sisekaitseakadeemia, 2004)Õppevahend on järg 2002. a oktoobris avaldatud õppematerjalile Väärteomenetlus. Rõhuasetus on kohtuvälise menetluse kajastamisel. Õppematerjalis käsitletakse kohtu- ja kohtuvälise menetluse praktikas esilekerkinud probleeme ... -
Metsatööstusettevõtete tulekahjude kustutamiseka nõutavate ressursside vajadus AS Barrus põlengu näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2005)Lõputöö eesmärgiks on metsatööstusettevõtete tulekahjude kustutamiseks nõutavate ressursside vajaduse väljaselgitamine AS Barrus tulekahju näitel, kasutades tulekahju arengu matemaatilise modelleerimise meetodit. Lõputöö ... -
Tanklate tulekahjude kustutustaktika, Jõõpre tanklatulekahju näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2005)Eesmärgiks on seatud päästetöödejuhile tanklate tulekahjudel tegutsemise juhendmaterjali loomine ja Jõõpres toimunud tanklatulekahjust ülevaate andmine. Uurimisobjektiks on tanklate tulekahjud ja nende kustutamine. ... -
Kindlusseltside roll tuleohutuse tagamisel Eestis
(Sisekaitseakadeemia, 2005)Käesoleva töö eesmärgiks on uurida Eestis tegutsevate kindlustusseltside tööd tuleohutuse tagamisel ja koostöö arendamisel kohalike päästeasutustega. Teema on aktuaalne juba mõnda aega, kuid tuleohutuse tagamise seoseid ... -
Üldkriminoloogia II
(Sisekaitseakadeemia, 2005)Käesolev õppevahend on jätkuks 2003. aastal ilmunud õppevahendile "Üldkriminoloogia". II osas vaadeldakse mitmeid klassikalisi kriminoloogilisi teooriaid nagu sotsiaalse disorganisatsiooni, diferentseeritud assotsiatsioonide ... -
Lineaaralgebra elemendid : Teine trükk
(Sisekaitseakadeemia, 2005)Õppevahendis käsitletakse lineaaralgebra põhimõisteid ja meetodeid, mida kasutatakse inseneri- ja majandusülesannete ning samuti mitmete muude valdkondadega seotud probleemide formuleerimiseks, lahendamiseks ja analüüsiks. -
Õppimine ja õppimisoskuste arendamine täiskasvanuna
(Sisekaitseakadeemia, 2005)Õppematerjali eesmärk on aidata õppijal kõrgkoolis kohaneda ja õpingute ajal esitatavate nõudmistega paremini toime tulla. Õppematerjali koostamisel on lähtutud põhimõttest, et efektiivse õppimisoskuse saavutamisele aitab ... -
Filosoofia põhiküsimusi
(Sisekaitseakadeemia, 2005)Filosoofiat saab õpetada kahte moodi: probleemide kaupa - nagu matemaatikat, vaid vilksamisi viidates ajaloolistele tegelastele; või siis ajaloolise järgnevusena. Esimesel juhul ei saa õppija ülevaadet mõttekultuuri ... -
Kinnipeetavate teadlikkus HIV-st Tartu Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Töö eesmärgiks on välja selgitada, kuivõrd palju Tartu Vangla kinnipeetavad teavad HIV-st ja saada kinnitust, kas Tartu Vanglas on HIV probleem. Lõputöö uurimismeetod on kvantitatiivne ja kasutati empiirilise andmete ... -
Lapse esimesed eluaastad vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Töö eesmärgiks oli välja selgitada, milline oleks optimaalne aeg lapse viibimiseks ema juures vanglas. Töö käigus andis autor ülevaate lapse arengust, harku vangla eluolust ning teiste riikide kogemustest emade-laste suhtes. ... -
Narkootikumide tarvitamine laagertüüpi vanglas täiskasvanud meeste seas
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärk on uurida uimastite tarvitamist täiskasvanud meeste seas laagertüüpi vanglas. Samuti on töö eesmärgiks välja selgitada millist tuge/abi/sekkumist oleks vaja pakkuda narkootilisi aineid tarvitavatele ... -
Kolme osakonna spetsialistide koostöö ja infovahetus Tallinna vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö on läbi viidud tallinna vanglas ja uuritavateks objektideks olid eelnevalt nimetatud spetsialistid. Eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas ja mil viisil suhtlevad omavahel erinevate osakondade ametnikud, millisel ... -
Kaplani roll kinnipeetava resotsialiseerimisel
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöö eesmärgiks on selgitada, mis osatähtsus on vangla kaplanil kinnipeetavate resotsialiseerimisel ning kui suur on kaplani panus antud protsessis. Eesmärgi saavutamiseks uuris töö autor erinvaid teemakohaseid normatiiv- ... -
Individuaalse täitmiskava funktsioon kinnipeetavate rehabiliteerimisel
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Töö eesmärgiks on välja selgitada, kas eesti vanglates koostatavate kinnipeetavate individuaalsetel täitmiskavadel on sama eesmärk, mida eeldab teooria või on tegemist formaalsete dokumentidega. Uurimustöö ainestiku ... -
Motivatsiooniuuring vangla inspektorite seas
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Töö eesmärgiks on välja selgitada vangla inspektorite motiveeritus tulemuslikult töötada ja uurida neid tegureid, mis tagavad tööga rahulolu. Lõputöös keskendutakse murru vangla ja tartu vangla inspektorite rahulolu-uuringule ... -
Psüühiliste häirete esinemine vanglas
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Lõputöös käsitlevaks probleemiks on psüühiliste häirete esinemine vanglas. Autor on korjanud kokku eesti tingimustes olevad infokillud ning otsinud viiteid eri riikides ja erinevates vastavasisulistest uuringutes väljatoodud ... -
Distsiplinaarkaristused vanglas ja nende vaidlustamine kinnipeetavate poolt
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Töö eesmärgiks on kirjeldada ja analüüsida distsiplinaarkaristusi, nende määramist, mõju kinnipeetavatele, haldusdokumentide vormistamist, enam esinevaid vigu ning haldusakti vaidlustamise korda ning põhjusi ning nii ... -
Eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavate vangistuse täideviimise korraldamine
(Sisekaitseakadeemia, 2006)Töö eesmärgiks on analüüsida meie tänast seisu sellise kategooria kinnipeetavate suhtes , teha ankeetküsitlusi ja intervjuusid kinnipeetavatega, tuua näited mõningatest kohtulahenditest, võrrelda meist arenenumate riikide ...