| dc.contributor.author | Koni, Krister | |
| dc.contributor.other | Traat, Uno, juhendaja | |
| dc.contributor.other | Raudsepp, Ingrid, juhendaja | |
| dc.contributor.other | Sisekaitseakadeemia. Justiitskolledž | |
| dc.date.accessioned | 2016-12-20T07:18:31Z | |
| dc.date.available | 2016-12-20T07:18:31Z | |
| dc.date.issued | 2012 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/123456789/889 | |
| dc.description | Sissejuhatus ; 1.Teoreetilised lähtekohad ; 1.1.Viktimoloogia ; 1.2.Viktimisatsioon ; 1.3.Viktimisatsiooni teooriad ; 1.3.1.Viktimisatsiooni varajased teooriad ; 1.3.2.Viktimisatsiooni tänapäevased teooriad ; 1.4.Kuriteoohvri märkamine ; 1.5.Kool ja viktimisatsioon ; 1.6.Koolikiusamine ja -vägivald ; 1.7.Eestis läbiviidud uurimused ohvritest, noortest ja vägivallast ; 1.8.Kaagvere Erikool ; 2.Uurimuslik osa ; 2.1.Uurimuse metoodika, korraldamine ja valim ; 2.2.Tulemused ja järeldused ; Kokkuvõte | et_EE |
| dc.description.abstract | Töö eesmärk on selgitada viktimisatsiooni Kaagvere Erikoolis. Töö koosneb kahest peatükist, millest esimene annab ülevaate teemaga seostuvatest teoreetilistest lähtekohtadest. Teine peatükk käsitleb uurimuses kasutatud metoodikat ning selles on väljatoodud ka uurimuse tulemuste analüüs. Andmekogumismeetoditena on kasutatud nii ankeetküsitlust kui ka dokumendianalüüsi. Ankeet koosneb 20 küsimusest, millest valdav osa on kinniste vastustega. Valimiks on 21 erikooli õpilast. Uurimus viidi läbi 2012. aasta märtsis Kaagvere Erikoolis. Töös püstitas autor endale kolm uurimisküsimust: 1) kuivõrd on Kaagvere Erikooli õpilased kokku puutunud viktimisatsiooniga? 2) kuivõrd on Kaagvere Erikooli õpilased kokku puutunud viktimisatsiooniga, millest kooli töötajad pole teadlikud? 3) millist liiki viktimisatsiooni esineb Kaagvere Erikooli õpilaste seas? Tulemustest selgub, et 76% vastanutest on langenud oma elu jooksul kuriteo ohvriks ning 62% vastanutest on langenud kuriteo ohvriks Kaagvere erikoolis. Kõige sagedasemateks kohtadeks, kus erikoolis ohvriks langetakse, on oma tuba ning klassiruum. 24% vastanutest on langenud ohvriks korra poole aasta jooksul, ning 9% vastanutest langeb erikoolis ohvriks kord päevas. Sama osakaal vastanutest langeb ohvriks 2-3 korda nädalas. Uurimusest selgub, et 33% vastanutest ei ole enda ohvriks langemisest teatanud erikooli töötajaid, mistõttu võib eeldada, et erikoolis esineb viktimisatsiooni, millest töötajad ei ole teadlikud. Ohvriks langemisel on erikoolis kõige levinumaks kuriteoliigiks vaimne vägivald (67% vastanutest), sellele järgneb vargus (52%), väljapressimine (29%) ning ähvardamine (19%). Sekundaarset viktimisatsiooni on erikoolis kogenud 29% vastanutest. Töö tulemusi on võimalik rakendada Kaagvere Erikooli kasvatustöö efektiivsuse suurendamiseks. | et_EE |
| dc.language.iso | other | et_EE |
| dc.publisher | Sisekaitseakadeemia | et_EE |
| dc.subject | viktimoloogia | et_EE |
| dc.subject | koolivägivald | et_EE |
| dc.subject | kiusamine | et_EE |
| dc.title | Kaagvere erikooli õpilaste viktimisatsioon | et_EE |
| dc.type | Thesis | et_EE |
