Otsi
1.-10. nimetus 13-st
Odoroloogia kui kriminalistika erimeetod kuritegude avastamisel
(Sisekaitseakadeemia, 2014)
Lõputöö eesmärkideks on kriminalistikalise odoroloogia mõiste selgitamine ning uurimustöö käigus võetud poolstruktueeritud intervjuu alusel käsitleda ning välja selgitada odorloogilisest ekspertiisist tuleneva olfaktoorse ...
Kriminalistikatehnika kasutamine Lääne Prefektuuris Haapsalu politseijaoskonnas
(Sisekaitseakadeemia, 2010)
Teema valiku tingis asjaolu, et varem ei ole uuritud
kriminalistikatehnika kasutamist varavastaste kuritegude lahendamisel Haapsalu
politseijaoskonna näitel. Seega leiab autor, et antud teemat on vajalik uurida ja
analüüsida. ...
Lõhkeseadeldiste ja plahvatusjärgsete jälgede kasutamine kriminalistikalises uurimises (Märt Ringmaa juhtumite põhjal)
(Sisekaitseakadeemia, 2011)
Aastatel 1998-2005 toimus Tallinnas 12 sarnase käekirjaga lõhkeseadeldise plahvatust. Sellega seonduvalt peeti kahtlustatavana kinni Märt Ringmaa ja antud kohtuasja raames on kõikvõimalikke plahvatusjärgseid jälgi uuritud. ...
Kriminalistika õpetamine Eestis
(Sisekaitseakadeemia, 2010)
Seni puudus teadmine, kas Eesti kõrgkoolides on võimalik õppida kriminalistikat
sellisel määral, mis rahuldab uurijate ja kriminalistide kriminalistikalised
ametivajadused. Lõputöö eesmärgiks ongi selgitada välja, kas ...
Relvasoetamisloa, relvaloa väljastamise alused, järelkontroll ning kaalutlusõiguse rakendamine relvalubade peatamisel lähtuvalt Riigikohtu lahenditest
(Sisekaitseakadeemia, 2013)
Lõputöö eesmärk on anda ülevaade relvasoetamisloa ja relvaloa väljastamisest protseduurist, eel- ja järelkontrollist relvaloa taotlejate ja relvaomanike üle ning kaalutlusõiguse rakendamisest relvaseadusega tulenevatest ...
Jalatsijäljed ja nende tähtsus varavastaste kuritegude avastamisel Põhja prefektuuris aastatel 2010 - 2013
(Sisekaitseakadeemia, 2014)
Teema valiku tingis asjaolu, et lõputöö autor töötab kriminalistikatalituses valveuurijana ja jalatsijälgede tähtsust varavastaste kuritegude puhul ei ole Põhja prefektuuris varem uuritud. Autor leiab, et antud teemat on ...
Sündmuskoha vaatlusprotokollis jälgede ja asitõendite kriminalistikaline kirjeldamine (Ida prefektuuri näitel)
(Sisekaitseakadeemia, 2013)
Teada saamaks, millisel tasemel on hetkel töötavate uurijate kriminalistikaalased oskused ja teadmised, seadis autor lõputöö eesmärgiks võrdluse kriminaalpolitseinike ja korrakaitsepolitseinike vahel.
Kriminalistikatehnika kasutamine Lõuna prefektuuris
(Sisekaitseakadeemia, 2010)
Lõputöö teemaks on „Kriminalistikatehnika kasutamine Lõuna Prefektuuris“. Teema valiku
tingis asjaolu, et varem ei ole uuritud Kriminalistikatehnika kasutamist tapmiste ja
mõrvadega seotud kuritegude lahendamisel Tartu- ...
Läbiotsimise ettevalmistamise ja läbiviimise taktika kriminaalmenetluses
(Sisekaitseakadeemia, 2013)
Lõputöö eesmärk on uurida, milliseid taktikalisi võtteid võib ja peab kasutama läbiotsimise ettevalmistamisel ning läbiviimisel ning millised faktorid võivad seda takistada.
Kriminalistikaline habitoskoopia (inimese väliskirjeldus) ja selle kasutamine kuritegude uurimisel
(Sisekaitseakadeemia, 2012)
Lõputöö eesmärk on uurida, kas aitab süsteemne inimvälimuse kirjeldamine politseil kiiresti ja kvaliteetselt otsitavat või leitud isikut identifitseerida. Eesmärgi saavutamiseks ja püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks ...