Odoroloogia kui kriminalistika erimeetod kuritegude avastamisel
Abstract
Lõputöö eesmärkideks on kriminalistikalise odoroloogia mõiste selgitamine ning uurimustöö käigus võetud poolstruktueeritud intervjuu alusel käsitleda ning välja selgitada odorloogilisest ekspertiisist tuleneva olfaktoorse meetodi kasutamise vajadus, mis oleks suuremahuline uuendus igapäevases kriminalistikalises praktikas kuritegude avastamisel Eesti Vabariigis. Käsitletava teema aktuaalsus tuleneb asjaolust, et inimese lõhnajälje uurimist peetakse üheks kiiremini arenevaks ja perspektiivikamaks suunaks kohtuekspertiisi praktikas. Kriminalistikalises odoroloogias kasutatav olfaktoorne meetod on tõestanud oma kasutamise perspektiivikust kuritegude avastamisel Euroopa Liidus ja Ida Euroopas. Euroopa ja Ida-Euroopa riikides omab kriminalistikalises odoroloogias olfaktoorse meetodi rakendamine kriminaalasjade menetlemisel ja kohtus häid tulemusi kahtlustatava süü tõendamisel. Oma lõputöös kasutas autor uuringu läbiviimsel kvalitatiivset uurimismeetodit, milleks on poolstruktureeritud intervjuu. Arvuliselt oli kokku 6 küsimust. Poolstruktureeritud intervjuu oli läbiviidud Ida-, Põhja-, Lääne-, Lõuna kriminaalbüroo kriminalistikatalitustes, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo operatiivkeskuse künoloogiateenistuses, PP kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituses, PP kriminaalbüroo ametnikuga, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröriga.
Description
AUTOR EI SOOVI, ET TÖÖ OLEKS KÄTTESAADAV E-KESKKONNAS Sissejuhatus ; 1. Kriminalistikaline odoroloogia. ; 1.1. Kriminalistikalise odoroloogia lähtekohad ja ajalooline areng. ; 1.2. Kriminalistikaline odoroloogia mõiste, objektid ning ülesanded. ; 1.3. Künoloogiline instrumentaalne kriminalistikaline odoroloogia. ; 2. Lõhnajäljed ning odoroloogia roll kuritegude avastamisel. ; 2.1. Lõhnajälgede mõiste ning omadused. ; 2.2. Lõhnajäljed ning nende tähendus kriminalistikas. ; 2.3. Odoroloogia roll kuritegude avastamisel. ; 3. Uurimistöö. ; Kokkuvõte ; Lisad.